![]() Surnukirstul üheksa meest ehk Pandora merekonteiner Arctic Sea'lVIRKKO LEPASSALU, 20. november 2013Eesti justiitsametkonnad ei ole siiani pakkunud ühtki usutavat selgitust, kuidas ikkagi nägid välja sündmused kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisel Eesti poolelt vaadatuna. Ehk siis - millised on Eesti-poolse uurimise senised tulemused. Teisisõnu, kogu aeg räägitakse, kuidas asi ei olnud ja kuidas Eerik-Niiles Krossi osaluse kohta tõendid seni puuduvad. Kuidas aga sündmused tegelikult kulgesid? Sellelt kohalt on suud vett täis.
Formaalselt põhjendavad riigiprokuratuuri prokurörid vaikimist muidugi menetlussaladusega. 2009. aastal piraatluse tunnustel algatet kriminaalasja uurivad kapo ja prokuratuur väidetavalt endiselt edasi. Uurimisaega on olnud niisiis juba kauem kui neli aastat. Arvestades, et Arctic Sea küttis täiskäigul mitte ainult Eesti, vaid ka rahvusvahelisse merendusajalukku, võiks siiski asjakohane olla üldisematki laadi teadaandmine, mida on välja uuritud. Ja mis mõte on „hoida püsti" kriminaalmenetlust, kui väidetavad kaaperdajad on Venemaalt karistused juba kätte saanud. Praegu jääb paratamatult mulje, et kogu aur kulub ainult Eerik-Niiles Krossi isikule. Õigemini, selle tõestamisele, et ei ole tõendeid, mis tema süüd tõestaksid. Ja kes ei usu, et kõik käib ausalt, siis vaadake - me ju menetleme. Ent millegipärast ei soovita kuidagi vastata küsimusele, et kui piraatide peameheks peetava Dimitri Savinsi koostööpartner Eestis ei olnud seoses laeva kaaperdamisega Kross, siis kes see isik oli või kes need isikud siis ikkagi olid? Meeldetuletuseks niipalju, et puidulastiga Soomest Pietarsaarist Alžeeriasse teel olnud Arctic Sea (AS) kaaperdati ööl vastu 24. juulit 2009 Rootsi ranniku lähedal, Gotlandi kandis. Kummipaadiga saabunud seitse piraati võtsid venelastest meeskonnalt laeva juhtimise üle. Nad esitasid hiljem samuti venelasest operaatorile ka lunarahanõude. Järgnes pikk reis, mille käigus maaliti laeva pardale mitu korda teine nimi, esinedes vahepeal ka Põhja-Korea alusena. 17. augustil 2009 võttis Vene sõjalaev Neitsisaarte lähedal AS üle. Piraadid mõisteti vangi. Näiteks nende peameheks peetu, Lätist pärit ja pikka aega Eestis elanud/töötanud Dimitri Savins sai 7 aastat. Laeva kaaperdamine, olgu pealegi, et mitte ookeanil, vaid rahulikul Läänemerel, ei ole aga niisama lihtne. Kogu selles loos ei saa üle ega ümber kahest faktist. Et kaaperdajad olid Eestis elavad isikud ja et neil polnud selliste ettevõtmistega varem mingeid kokkupuuteid. Piraatlus on aga juba aastatuhandeid olnud vägagi spetsiifiline kuritegelik elukutse. Nüüd jõuamegi välja olulisemani: kes olid ikkagi taustajõud, kes aitasid piraatide peameheks peetaval Dimitri Savinsil nii Eestis kui ka Lätis kaaperdamist ette valmistada? Hästi, oletagem, et asja taga peituski vaid Savins ainuisikuliselt. Ta värbas Tallinna pubis Scotland Yard vestlustel sobivaid töötuid, avantürismi kalduvaid ja/või väiksemate süütegude eest karistatud venelasi. Seejärel valmistas ta nad ka ise ette - seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Töötas välja plaani, ostis paadi ja varustuse jne. Mõningane varajasem kokkupuude piraatlusega tal ju väidetavalt oli - Savins olevat vahendanud n-ö erapooletu läbirääkijana Aafrika ranniku piraatide lunarahanõudeid kaubalaevade omanikele; see polnud muidugi ta põhielukutse. Laeva ülevõtmiseks sobiva seltskonna ettevalmistamine on aga hoopis teine asi. N-ö klass omaette. Nüüd jõuamegi rubriigini „Vastamata küsimused". Niisiis: kes aitas mehi treenida? Kes neid rahastas? Kus neid ikkagi treeniti? Savinsi poolt Vene kohtus antud ütlust mööda treeniti neid kaitseväe Männiku harjutusväljal, kuhu võivad kokkuleppeliselt harjutama tulla kõik spordi- või sõjamängude huvilised. Savinsi jutu järgi treeniti piraate Männikul kui alpiniste - koos vastava varustusega. See on ka õige lähenemine. Pimeduses suure kaubalaeva pardale tõusmine meenutab tõepoolest alpinismi. Seega pandi kamp kokku - koos Savinsiga 7 meest. Käidi alguses regulaarselt harjutamas Männikul. Seejärel pikemal teoreetilisel väljaõppel, mida sooritati piraatlusvastase tõrje kursuse sildi all ühe Lasnamäe autokooli ruumides. Soetati varustus - osaliselt Eestist, osaliselt teistest Euroopa riikidest. Palju kordi käidi improviseeritud väljaõppelaagris Lätis Koiva jõe ääres - harjutamaks omavahelist koostööd, meeste paigutust AS hõivamiseks kasutatavas kummipaadis jne. Kogu väljaõpe kestis regulaarselt ligi pool aastat. Konspiratsioonile aega ei raisatud. Meeste omaksed-sugulased teadsid kõik, et käiakse mingil turvakoolitusel. Savinsi jutu järgi võisid mehed alles kursuse lõpupoole aimama hakata, et võib-olla ehk polegi eelseisev ülesanne väga legaalne. Millegipärast ei taheta rääkida sellest, et kui Savins tõepoolest valmistanuks AS hõivamise operatsiooni ette ainuisikuliselt, siis valmistanuks ta nii endale kui ilmselt ka teistele ühtlasi taganemistee. Ilmselgelt jäi ta aga lootma kellelegi, kes teda aga evakueerimise osas vaid lubadustega toitis - vene keeles tõlkimatu sõnademäng kormit zavtrakami ehk toitma hommikueinetega: kõik toimub kohe homme ehk zavtra-zavtra... Jääda kolmeks nädalaks laevale tiksuma - see oli ilmselgelt peale sunnitud. Tagasiteeks ei jätkunud hõivajate mootorpaadil bensiini. Lunarahanõue laeva operaatorile oli aga lihtsalt maskeering. No hästi, kõik see ei olnud üldse mitte nõnda! - kuulen kõrvus valve-mainekujundajate karjatusi. Ja et see kõik on üldse üks suur provokatsioon! Aga kuidas siis oli? Savins ainuisikuliselt keelas, käskis, poos ja laskis? Aga äkki siiski tekib küsimus: kus olid kõigi selliste, ütleks et mastaapsete ettevalmistuste ajal meie lugupeetud „organid"? Labaselt küsides: kas agentuurist siis tõepoolest ei laekunud ühtki teadet, et mingi kamp suvalisi töötuid Lasnamäe patsaane on ootamatult otsustanud alpinistideks hakata, kasutades neile kättesaamatult kulukat varustust? Jutt mereturvajate ettevalmistamisest pannuks aga surnudki naerma, sest sellesse ametisse kandideerimiseks oleks soovitav olla (lahingukogemusega) endine missioonisõdur. Ja kes siis neid mehi ikkagi ette valmistas? Ärimees Savins ei sobi oma taustalt ei füüsilise treeningu instruktoriks ega ka muus mõttes ainuisikuliseks „ajuks". Lisaks - kust tuli raha varustuseks ehk paadiks, relvadeks ja kõigeks muuks? Savinsil endal nappis tol perioodil finantsi. Muidu poleks ta ju kogu selle avantüüri peale läinud. Ja kuidas saadi relvad? Kui need pärinesid Eestist (väidetavalt olnud neid kokku üle kümne, sh automaatrelvad), siis peaks ka mehi Eestis ootama vastav arv süüdistusi. Lätlased muide esitasid ühes relvaepisoodis Vene kohtu vahendusel Savinsile süüdistuse, aga Eestist ei kippu ega kõppu. Lisaks ületasid nad Lätist AS poole teele asudes ka illegaalselt Eesti merepiiri ehk lõikasid meie vetesse sisse jne. Kuhu need süüdistused jäid? Kõige selle taustal tuleb järeldada, et Eestis on siseturvalisusega ikka väga nadid lood. Kambast suvalistest tüüpidest õnnestub poole aastaga koolitada arvestatav löögiüksus, ja veel korralikult relvastatud, kasutades väljaõppeks meie kaitseväele loodud võimalusi ehk Männiku polügooni. Ja keegi ei tea, ei näe ega kuule. Niikaua, kuni kõik need küsimused pole usutavaid ja ammendavaid vastuseid saanud, jääb paraku mulje, et IRL-i jõuministrid ei kaitse isegi niivõrd Krossi, kuivõrd oma erakonda ja/või selle mundriau. Kross paistab suurepäraselt teadvat, et kas ei upu keegi, või upume kõik üheskoos. Ta võib selle erakonnaga edaspidigi teha mida tahab. Kõik seal kuuletuvad talle. IRL-i käes olid ju jõuministrite positsioonid ka AS kaaperdamise aegu 2009. aastal. Ühel hetkel ei pruugi enam aga olla tegemist Eerik-Niiles Krossi personaalküsimusega, vaid küpseda võib rahvusvaheline skandaal. Kui peaks nimelt kuidagi leidma kinnitust, et kas oskamatusest, suutmatusest või, veel hullem, teadlikult oleme piraatlust ametlikult tolereerinud, asetades end Somaaliaga ühele pulgale. See tähendab, et kusagil Eesti ametkondades võis siiski peituda info, et midagi kahtlast on toimumas, aga ette ei võetud - mingitel kummalistel põhjustel - mitte midagi. Juhul kui Venemaal peaks siiski leiduma peale Savinsi jutu Krossi osaluse kohta täiendavaid tõendeid, on tal aga kasulik nende väljakäimisega viimase minutini oodata. Selleks viimaseks minutiks saab aga hetk, mil Kross saavutab Eestis maksimaalselt kõrge positsiooni - olgu siis IRL-i esimehe või ministrina tulevikus. Seda suurem on skandaal. Äkki oligi nii, et AS kaaperdamine oli vaid lahing infosõjas? Savinsile räägiti, et laeva on peidetud rahulike elanike kallal tarvitatavad rakettrelvad, ja tema läks lollikesena „maailma päästma" - paarisaja tuhande eurose honorarilubaduse eest muidugi. Tegelikult neid seal mõistagi ei olnud ega pidanudki olema. Savinsi poolt AS kapteni pea kohale hirmutamiseks kõmmutatud kaks kuuli osutusid mõttetuks künismiks. Mille ohvriks oli kõigepealt langenud Savins ise. Kas kogu ürituse eesmärgiks oli vaid rahvusvahelise üldsuse tähelepanu juhtimine, et Venemaa relvastab Iisraeli vastaseid? Ja AS oli lihtsalt suvaline sihtmärk? Meenutagem, et maailmapressi, ka suurde ajakirja Time lekitatud info AS võimalikust relvalaadungist levis välgukiirusel, kusjuures seda levitasid reipalt ka Eesti allikad. Ja selle ümber spekuleeritakse tänaseni välja. Veelkord - Eesti kodanikuna ootaksin ammendavat ja põhjalikku ümberlükkamist, et see kõik tegelikult nii ei olnud, nagu eelolevates lõikudes kirjas. Loomulikult koos selgitusega, kuidas siis AS-ga tegelikult oli. Aga kardetavasti tõmbub silmus üha koomale. VIRKKO LEPASSALU, ajalehe Pealinn ajakirjanik Toimetuselt: Samal teemal kirjutas autor ka 4. novembri ajalehes „Roheline Pealinn". [esiletõsted] Niisiis: kes aitas mehi treenida? Kes neid rahastas? Kus neid ikkagi treeniti? No hästi, kõik see ei olnud üldse mitte nõnda! - kuulen kõrvus valve-mainekujundajate karjatusi. Ja et see kõik on üldse üks suur provokatsioon! VIRKKO LEPASSALU: „Kross paistab suurepäraselt teadvat, et kas ei upu keegi, või upume kõik üheskoos. Ta võib selle erakonnaga edaspidigi teha, mida tahab. Kõik seal kuuletuvad talle. IRL-i käes olid ju jõuministrite positsioonid ka AS kaaperdamise aegu 2009. aastal." [esilehefoto allkiri] MERERÖÖVEL KROSS? See kahtlus püsib jätkuvalt. Laev Arctic Sea küttis ju täiskäigul mitte ainult Eesti, vaid ka rahvusvahelisse merendusajalukku, kirjutab VIRKKO LEPASSALU. Avalikkus tahab teada - mida on välja uuritud? Kas seni teadaolev on ikka aus? Teemas püsis ka eelmine Eesti Ekspress. Meie küsime: mis mõte on hoida püsti kriminaalmenetlust, kui väidetavad kaaperdajad on Venemaalt karistused juba kätte saanud? Praegu näib kogu aur kuluvat vaid Eerik-Niiles Krossi isikule. Salapära aga jätkub.
Viimati muudetud: 20.11.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |