Anvelt, Reinaas ja Jõks tulid kapist välja!

Juhtusin möödunud nädalavahetusel kuulama Kuku raadio saadet „Vastasseis“, mis käsitles Euroopa Parlamendi valimiste möödunud kampaaniaid. Pidin tõdema, et aruka ja tõsiseltvõetava arutelu asemel on Eesti „sõltumatud“ meediakanalid alustanud valimiskampaaniat oluliselt varem kui erakonnad. Nimelt said raadiokuulajad normaalse diskussiooni asemel kuulata, kuidas Eesti üks „tegijamaid“ ajakirjanikke Kärt Karpa-Anvelt koos „apoliitiliste“ saatekülalistega (kurikuulsad Keskerakonna vastased Allar Jõks ja Marek Reinaas) pool saadet lihtlabaselt valetas ja Keskerakonda kõigis maailma pattudes süüdistas.

Mainin siinkohal ära, et tavapäraselt juhib nimetatud saadet Janek Luts, kuid sel korral tegi seda mulle mitte teada olevatel põhjustel Anvelt.

Keskerakonna vastast jutlust alustas Kärt Anvelt juba saate esimestel minutitel, mil saime nahutada selle eest, et ei kirjutanud alla Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning IRL-i poolt algatatud provokatiivsele hea valimise tava leppele.

Ajaloolise tõe huvides tuletaksin Anveltile meelde, et Keskerakond võttis algatust kõigist erakondadest kõige tõsisemalt ning esitas leppesse mitmeid omapoolseid mõtteid ja ettepanekuid, sest soovisime, et erakondade lepe ka praktikas töötaks ja kajastaks kõiki valdkondi. Paraku keeldus Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit meie mõtteid isegi arutamast ning nõudis, et me nende (loe: Laari ja teiste IRL-laste) dikteeritud tekstile tuimalt alla kirjutaksime. Ultimaatumitele pole Keskerakond aga kunagi allunud ning ei tee seda ka tulevikus.

Nagu juba kombeks on saanud, väideti „Vastasseisus“ veel, et Keskerakonna valimiskampaania oli teisi halvustav ja liiga negatiivne. No tule taevas appi! Eesti parempoolsete erakondade kampaaniad on juba ligi 20 aastat olnud ainult Edgar Savisaare laimamisele ja ründamisele üles ehitatud. Nüüd, kui julgesime ausalt tunnistada, et Ansipi valitsus on viinud Eesti meie ajaloo raskeimasse majanduskriisi, oleme kohe lausa kurjategija staatusesse tambitud.

Keskerakonna kampaania oli aus ja otsekohene nagu alati ning vaadakem tõele näkku – Eesti valitsuse ja peaminister Andrus Ansipi tegevus(etus) pole tõesti muud peale kriitika ära teeninud. Seda ei arva mitte ainult mina ja Keskerakond, vaid valdav osa Eesti rahvast. Näiteks Euroopa Parlamendi valimistel said valitsuserakonnad kokku napilt üle veerandi valijate häältest. Iga euroopalikke väärtusi hindava riigi valitsus oleks sellise tulemuse peale kohe ametist lahkunud, kuid meie valitsus võtab veel Eesti rahvalt ja riigilt viimast.

Peale Keskerakonna valimiskampaania kritiseeriti ka Tallinna linnapea telepöördumist, kus linnapea Savisaar kutsus lihtsalt inimesi üles valimistel osalema. Reklaamis polnud juttu mitte ühestki erakonnast ega olnud kasutatud ühegi erakonna sümboolikat. Tallinna reklaamide ainuke eesmärk oli tõsta valimisaktiivsust. Vaadates statistikat, võib kindlalt väita, et selle eesmärgi need reklaamklipid ka saavutasid. 2004. aastal oli eurovalimistest osavõtt alla 27%, kuid sel korral üle 43%, kusjuures Tallinna elanikud olid konkurentsitult kõige aktiivsemad valijad.

Lisaks kampaania sisulisele poolele muretsesid Kärt Anvelt ja tema külalised ka Keskerakonna rahalise olukorra pärast. Ilmselgelt juba enne raadiosaadet kokku lepitud arutelu mõjus lausa tragikoomilisena. Kõigepealt hakkas Marek Reinaas rääkima erakondade võlgadest reklaamiagentuuride ees ja siis hakati ühiselt „analüüsima“, et huvitav, kust küll Keskerakond vajamineva raha leiab.

Reinaas jahus midagi reisitšekkidest ja Allar Jõks kallutatud struktuuridest ning üldiselt jäi mulje, et ega vist Anvelt, Reinaas ega Jõks aru ei saanud, milles nad täpsemalt parasjagu Keskerakonda süüdistasid. Oluline oli lihtsalt midagi sapist öelda, et Eesti inimesed kodudes ikka veenduksid, kui paha erakond see Keskerakond on.

Tähelepanuväärne oli ka fakt, et erakondade valimiskulutusi loetledes teatas Kärt Anvelt, et Keskerakond „raiskas“ nii ja nii palju kroone ning kõigi ülejäänud erakondade kohta kasutas ta märksa erapooletumat sõna „kulutas“. Huvitav, miks valimised võitnud Keskerakonna kampaania oli raha „raiskamine“, kuid näiteks ühe koha eest oluliselt suurema summa välja käinud IRL-i oma mitte? Rääkimata siis Euroopa Parlamenti mittepääsenud erakondadest, kes enda poolt kulutatud rahaga mitte midagi ei saavutanud.

Peale Keskerakonna järjekindla halvustamise otsustas Marek Reinaas äkitselt ette võtta ka Keskerakonna Noortekogu ning kritiseeris noorte loodud KESK-komandot, mis suvel eakaid inimesi, puuetega inimesi ning muid abivajajaid mitmesugustes majapidamistöödes aitab. Olgugi et saatekülalistel polnud idee kontseptsiooni osas noortele midagi ette heita, pidas Reinaas ikkagi vajalikuks kesknoorte heatahtliku projekti kallal mitu minutit niisama ilkuda.

Märkimisväärne on veel seik, et Keskerakonna ründamisel sattus Kärt Anvelt korraks nii hoogu, et isegi meie tuntud vastane Allar Jõks pidi teda natuke rahustama. Nimelt püüdis Anvelt saatekülalisi ja -kuulajaid veenda, et Keskerakonna ja hiljem sotsiaaldemokraatide taotlusel toimunud häälte korduslugemised mõningates valimisringkondades olid midagi haruldaselt taunimisväärset ja vaat et kuritegelikku. Paraku tõdes aga isegi Jõks, et häälte ülelugemine niivõrd nappide ja segaste valimistulemuste korral on demokraatlikes riikides täiesti levinud ja normaalne nähtus. Tundub, et Anveltit huvitavad „õiged“, aga mitte ausad valimistulemused.

Saate lõpupoole tõdes Marek Reinaas veel, et Heiki Sibul on teinud valimiskomisjoni esimehena head tööd. Siinkohal ma ei teagi, kas naerda või nutta, aga ma väga loodan, et Reinaas tegi siinkohal nalja. Pikemalt pole seda kummalist väidet küll mõtet kommenteerida.

Viimastel minutitel sai omalaadse rünnakuga kogu Eesti rahva pihta hakkama veel Allar Jõks, kes teatas, et Eesti valija pole piisavalt teadlik ning laseb ennast odavalt ära osta. Jõksi väitel läks üks hääl keskmiselt maksma 88 krooni, mis tema hinnangul tähendab, et „paljud Eesti valijad müüvad ennast ikka neetult odavalt“.

Ma ei saanud küll päris täpselt aru, mida Jõks selle repliigiga õieti öelda tahtis, kuid loogiliselt võttes on siin kaks varianti. Üks võimalus on, et tema hinnangul oleks pidanud valimiskampaaniad olema kallimad, sest siis oleks tõusnud ka iga hääle „hind“. Teine variant on, et Jõksile ei meeldinud, et valimisaktiivsus niivõrd suur oli, sest see ju hääle „hinna“ niivõrd „neetult odavaks“ muutiski. Vahet pole, kumbapidi mõelda, igatahes on see täiesti müstiline jutt endiselt õiguskantslerilt. Kas inimesed on süüdi selles, et nad valimas käisid, või on erakonnad süüdi, et nad liiga vähe raha kulutasid? Absurdne.

Soovitus kõigile kolmele – tulge lõplikult kapist välja, ei maksa ajakirjaniku, sõltumatu eksperdi või meediaguru ametinime taha peitu pugeda, kui on nii suur soov poliitikat teha ja selles osaleda – tehke seda avalikult ja ausalt.

Anveltile, Reinaasile ja Jõksile soovin tulevastel valimistel edu ning usun, et neile kolmele on kõrge koht mõne parempoolse partei valimisnimekirjas planeeritud. Ja kui nad siiski sel korral veel ei kandideeri, siis kampaaniameeskondadesse on nad juba kaasatud.

Priit Toobali blogi

17.07.2009

Jaga |