Õppida võib ka vastastelt

ELHONEN SAKS,      13. märts 2002




"Tuleb soodustada igasuguste palvete ja ettepanekute esitamist valitsusele, siis on võimalik avastada puudusi ja neid parandada või asjaliku valitsusega näidata targutajatele nende lühinägelikkust." Nii on üks demokraatliku valitsemise põhitõde sõnastatud mitmes demokraatias keelatud antisemiitlikus raamatus "Siioni tarkade protokollid".

Adolf Hitleri omaaegne imetleja, ennesõjaaegse Danzigi vabalinna senati president Herman Rauschwig avaldas pärast sõda raamatu "Vestlused Hitleriga". Selles on lõik Hitleri sõnavõtust: "Ma lugesin "Siioni tarkade protokolle" tõelise vapustusega. Ma olen "Protokollidest" tohutult õppinud. Ma olen alati väga palju oma vastastelt õppinud."
Mõned selgitused ülalmainitud raamatu kohta.

19. sajandi keskel kehtestati enamikes Euroopa riikides põhilised inimõigused. Erandiks oli Venemaa, kes uputas verre mitte ainult omal maal, vaid ka anastatud regioonides ja isegi naaberriigis Austria-Ungaris kõik rahvaste püüdlused vabaks saada. Tsaaririigi võimsus näis kõigutamatu.

Vene spetsialistide tehtud

Tegelikult oli riik sisemiselt nõrk. Tsaari vastu astusid välja kõik rahvakihid - liberaalsed aadlikud, jõudsalt kasvav kodanlus, arenev töölisklass, kirjaoskamatud talupojad ja - mis peamine - rahvusliku rõhumise all kannatavad vähemusrahvused, sh eestlased. Tsaaririigi langus oli paratamatu.
Samal ajal leidus Venemaal ringkondi, kes soovisid olemasolevat korda säilitada. Otsiti teid tsaari päästmiseks. Otsustati, nagu ajaloos varemgi, kuulutada kõigi hädade ja korratuste süüdlasteks juudid. 1903. aastal ilmus trükist professionaalsete provokaatorite poolt koostatud ülalmainitud räige antisemiitliku sisuga pamflett, mis pidi tõestama ülemaailmse juutide vandenõu olemasolu. Venemaa üldsus suhtus sellesse siiski skeptiliselt. Alles pärast Oktoobrirevolutsiooni alanud Kodusõja ajal hakkasid valgekaartlased "Protokolle" massiliselt levitama.
Tõeline tähelend ootas raamatut alles ees. Tõuke selleks andis Tallinnas 1893 sündinud baltisakslane Alfred Rosenberg. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli, siirdus ta Riiga ja astus polütehnikumi arhitektuuri õppima. 1917 evakueeriti õppeasutus Moskvasse. Seal elas ta üle revolutsiooni ja temast sai fanaatiline bolshevike vihkaja, ühtlasi "Protokollide" propageerija.
1919. aastal sõitis Rosenberg Saksamaale. Tol ajal veel täiesti tundmatule Adolf Hitlerile oli kohtumine Alfred Rosenbergiga nagu taevane kingitus. Nad said headeks sõpradeks. Hitler tegi Rosenbergist natside peaideoloogi ja partei häälekandja "Völkischer Beobachter" peatoimetaja.

Rosenbergi peateene

Kõige suuremaks Rosenbergi teeneks pidas Hitler "Siioni tarkade protokollide" tõlkimist saksa keelde ja selle muutmist natside "piibliks". (Meenutame, et Hitleri enda raamat "Mein Kampf" ilmus areenile alles viie aasta pärast.) Alates 1933. aastast juhtis Rosenberg natsliku partei välispoliitika ametit. 1939. aastal otsustas Hitler sõlmida sõprussidemed Venemaaga. Ei olnud mõeldav, et äge antisemiit ja juudi päritoluga Maksim Litvinov istuksid ühise laua taha. Hitler loobus ajutiselt Rosenbergist ja Stalin Litvinovist. Sõlmiti MRP leping, kõige alatum dokument 20. sajandi ajaloos.
Mis siis ikkagi tekitas Hitlerile "Protokollides" "tõelise vapustuse"? Antisemitismist ei olnud "Protokollides" sõnagi. Vastupidi, raamatuleheküljed olid täis juutide kiitust. Autorid ei pannud pahaks "Siioni tarkade" kavatsust maailma valitseda, nende väitel oleks see olnud õnn, mitte õnnetus kõigile rahvastele.
Hitlerit vaimustas asjaolu, et raamat sisaldas õpetust, kuidas algul omal maal võim haarata ja hiljem kogu maailm vallutada. "Protokollid" on suurepäraseks õppematerjaliks nendele kuritegelikele jõududele, kes tõepoolest tahavad maailmavalitsejateks saada. Kogu natside (ja muide ka bolðevike) hilisem tegelik tegevus toimuski selle stsenaariumi järgi, mis on "Protokollides" kirjas.

Mida teha pärast võimule tulekut?

Kuna usun, et eestlased ei kavatse kunagi maailma vallutada, ei ole mul ka mõtet neid taktikalisi võtteid tutvustada. Pealegi on "Siioni tarkade protokollid" kuulutatud natsistlikuks teoseks ja enamuses demokraatlikes riikides on selle teose trükkimine ja levitamine seadusega keelatud. Nimelt sisaldavad "Protokollide" viimased peatükid juhtnööre, kuidas käituda pärast võimule tulekut.
Kuid nende hulgas on ka üsna mõistlikke nõuandeid, mis võiksid meilegi kasulikud olla. Allpool avaldan "Protokollidest" mõne tsitaadi. Nende asjatundlikkuse või asjatundmatuse üle otsustagu iga lugeja ise.

* Kõige hädaohtlikum asi valitsusele on tööpuudus.
* Kodukäsitööline (tänapäeva mõistes eraettevõtja - ES) tööpuudust ei tunne, ja see köidab teda maksva korraga.
* Vaese maksustamine on mässu seeme, riigile on kahjulik kaotada palju piskut taga ajades, kõige otstarbekam on progressiivne maks varanduselt.
* Rikkad peavad teadma, et neil tuleb osa ülejäägist anda üldriiklikuks vajaduseks.
* Raha tuleb emiteerida iga kodaniku vajaduse järgi, suurendades rahahulka iga vastsündinuga, vähendades iga surnuga.
* Välislaenud on kaanid, mida ei saa riigi kehast kuidagi lahutada.
* Mis osa etendab ajakirjandus? Ta sütitab ägedalt kirgi või teenib erakondlikku egoismi. Ta on tühine, ülekohtune ja valelik. Inimeste enamus üldse ei tea, mis jaoks ta eksisteerib.
* Advokaadid on külmad, põhimõteteta inimesed. Nad ei ütle ära ühestki kaitsmisest, püüdes maksku mis maksab saavutada õigeksmõistvat otsust. Me teeme kaitsest erapooletu riikliku kaitse, vastukaaluks riiklikule süüdistusele, kindla honorariga, mis välistab äraostmise.
* Tuleb soodustada igasuguste palvete ja ettepanekute esitamist valitsusele, siis on võimalik avastada puudusi ja neid parandada või asjaliku valitsusega näidata targutajatele nende lühinägelikkust.
* Vabadus ei põhine omavolil. Tõeline vabadus on selle isiku puutumatus, kes täpselt täidab kõiki ühiskonna seadusi.
* Meie riik kindlustab rahu ja korda, mis ongi inimeste õnn.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)