Ametnike ebapädevus, ringkäendus, korruptsioon või kõik koos

HEINO LAANET,      12. jaanuar 2005


Viimastel aastatel on maa erastamine toimunud vaikselt ja intensiivselt nagu varalised ümberkantimised 1990. aastatel.

Korruptsiooni põhimõtted elasid juba tsaariajal maaga tegelejate tegudes. Nii näiteks jäi Rannaküla ilma mererannata, Orinõmme karjamaad nihutati rohkem Maasi alla, Rangla talule mõõdeti maa ühte piirkonda nagu „härjanahk" (maakaardi kuju), sest peremees andis maamõõtjatele nuumhärja. Kuna nimetatud külade elanikud olid kitsid ja ei raatsinud maamõõtjatele nagu kord ja kohus välja teha, tuli järeltulevatel põlvedel kitsiduse vilju maitsta.
Kui vanasti oli maamõõtja „jumala asemik" maa peal, siis nüüd on selleks valla maanõunik.

Saaremaa omapäraks on sumbkülad
Saaremaa omapäraks on sumbkülad, kus talude hoonestus on väikesele territooriumile kokku surutud. Küla majanduslikuks ja kultuuriliseks arenguks eraldati kogukonnale nn külamaa. Selline külamaa kuulus ka Saikla küla juurde, mille tee kaheks jaotas. Üht maatükki, millest 1,3 ha kasutati majanduslikuks otstarbeks nagu liiva võtmine, kivide kogumine, killustiku valmistamine jne. Sellele osale külamaast anti Orissaare valla luba Uus-Eero talu hoonete ehitamiseks, kuigi see oli tolle aja seadustega vastuolus. Tehti korda ka sinna suubuv tee, kuna enne oli välja antud „indulgents" vana tee sulgemiseks – siis ei saa ju öelda, et uue ehitamine on lihtsalt aja raiskamine, sest külal peab ikka vähemalt üks tee olema, mida kaudu sõita saab.
Tänu Uus-Eero talu ettevõtlikkusele rajati ülejäänud külamaa majandusmaale metsanoorendik, mis ilmestab kaunilt ümbritsevat maastikku.
Teist maatükki, 0,7 ha kasutati esimeses vabariigis hobuste koplina ja seltsielu kohana.
Nõukogude ajal rajati siia liivakarjäär ning enamik pinnasest veeti ehitusobjektide täiteks. Tänapäeval hooldasid seda maad minu neljajalgsed „niidukid".
Nüüd on vaja karjääri ääri väheke buldooseriga siluda ja seltsielu lapike olekski olemas.

Sõjakäik külamaade vastu
Sel kevadel selgus, et 2002. aastal on vald andnud kogu külamaa – 2,0 ha – erastamiseks Uus-Eero talule. Pöördusin Saare maa-ameti juhataja Merike Toose poole, kelle kategooriline vastus oli, et küla ühismaa hakkab umbrohtu kasvatama ja tema seda lubada ei saa. Sain aru, et pr Toose õnnistusel on alustatud sõjakäiku külamaade vastu.
Alustasin külamaa erastamise uurimist ning selgus, et Orissaare vallavalitsuse korraldusega nr 473, 27. novembrist 2001. aastast arvati külamaa vabade põllumajandusmaade kategooriasse. Ja nagu sel puhul ikka, ei süvenenud keegi volikogust asja sisusse, loodeti maanõuniku laiale silmaringile ja kompetentsusele antud küsimustes.
Kui antud maatükk (0,7 ha) kuuluks külale, oleks võimalik kohaliku omaalgatusliku programmi raames taotleda toetust piirkonna noorte kogunemiskoha ehitamiseks ja seltsielu arenguks.
Eelnimetatud volikogu otsuse muutmiseks endise seltsielu platsi (liivakarjääri) osas saatsin maavanema kohusetäitjale septembris avalduse ja informeerisin sellest ka valla maanõunikku.

Pähemääritud maatükk
Volikogu istungil 4. oktoobril 2004. aastal oli antud maatükk (0,7 ha) päevakorras, kus maanõunik, reformierakondlane Tiit Põld tegi ratsukäigu: vähendada Uus-Eero talule antavat maavaldust 0,7 ha võrra ja anda see lisaks hoopis Nuki maavaldusele, sest eelnevalt on Nuki maid antud Kalma külla uusehitajaile ja seda on aktsepteerinud ka maa-ameti juhataja Merike Toose.
Kontrollimisel selgus, et uusomanikud olid oma eramud ehitanud endistele vabadiku kruntidele ja neil ei olnud õigust saada lisa Nuki talu maadest. Seega, eramuvaldajad ei saanud lubada 2,0 ha maad, sest endistel valdajatel oli maaomand väiksem. Hiljem konsulteerisin antud küsimuses maanõunikuga, tema vastus oli, et Nuki talu maa on vähenenud, kuid ei tea, kuhu see on jäänud.
Tänu volikogu lollitamisele otsustati vaidlusalune maatükk anda erastamiseks Nuki talule, olgugi et talu omanik ei ole selleks soovi avaldanud.
Volikogu liikmed ei soovi olla vallaametnikega erineval seisukohal, sest paljud soovivad ise maad erastada või kasutusvaldusse võtta ning konkursi tõttu on kaalukeeleks vallaametniku soosing. Nõmeduse tipp on see, et Saikla külale kuuluva maa, nn külamaa 2,0 ha, on vald 2001. aastal erastamiseks välja pakkunud ja lubanud erastada põllumaana.
Inimeste lollitamise tõttu soovis seda maad erastada 13 isikut ja 3 osaühingut, v.a Nuki talu omanik.
Saare- ja Muhumaa valdade elanikud! Kontrollige oma külamaade erastamise käiku, et noortel oleks edaspidi koht, kus koos käia.
Ma püüan teha nii, et Saikla piirkonna noored ei jääks tulevikus vaeslapse ossa, selleks eraldan oma maatükist vajaliku pinna kogunemiskoha ehitamiseks omaalgatuse programmi raames, mis valmis Orinõmme külas sel aastal.
Selle loo mõte ongi see, et ametnikud ei julgeks omavolitseda, vaid arvestaksid õiguse ja õiglusega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)