Riigi või ministeeriumide preemiad?

Riigi RiiRiigipreemia on (vähemalt peaks olema!) riigi kõrgeim tunnustus mingil tegevusalal saavutatu eest. Eesti Vabariigi riiklikud preemiad on peaminister valitsuse otsuse alusel igal aastal andnud kätte pidulikul koosolekul vabariigi aastapäeval. Viimastel aastatel on tseremoonia toimunud riiklike pidustuste osana Toompeal Eesti Teaduste Akadeemia maja saalis; taasiseseisvunud Eesti algaastail aga leidis aset Toompea lossi Valges saalis.

Riigipreemiad said oma alguse 1991. aastal tunnustusena  saavutuste eest erinevates teadusvaldkondades, samuti teadusalase elutöö eest. Hiljem lisandusid riigipreemiad kultuurialase loomingulise tegevuse ja sportlike saavutuste eest, samuti emakeelepreemia.

Nüüd aga tehti ebardlik katse ära jätta just teadusvaldkondade preemiad, mis olid kogu taasiseseisvunud Eesti 18 aasta kestel olnud oluliseks stiimuliks teadustegevusele ning tunnustuseks teadlaste saavutustele. Samuti kavandati teadlaste elutööpreemiatest alles jätta kahe asemel vaid üks, samuti likvideerida avastuse või leiutise eest antav autasu.

Näib nagu oleks valitsus delegeerinud kogu preemiatega vääristamise üksnes mõnele ministeeriumile. Kas need nagu siis ei olegi enam valitsuse poolt välja antavad RIIGIpreemiad? Ja seda kõike siis, kui valitsus (vist endiselt?) deklareerib teaduse eelisarendamist ja nagu tahaks (vist?) näha Eesti arengut teadmistepõhise ühiskonnana. Ühe ministeeriumi nimessegi konstrueeriti mõni aeg tagasi täiendavalt "...ja Teadusministeerium".

Millest on tingitud preemiate ebavõrdsus?

Ühe ministeeriumi (Kultuuriministeerium) haldusalas väärtustatavatel võib peaminister kätt suruda kolmel miljonikroonise elutööpreemia puhul. Teise ministeeriumi (Haridus- ja Teadusministeerium) haldusalas hinnatakse teadlaste elutööd vaid 600 000-kroonise preemiaga. Ei tahaks küll arvata, et ebavõrdsuse põhjuseks oleks ministrite erinev erakondlik kuuluvus (kultuuriminister - Reform; haridus- ja teadusminister - IRL). Ikkagi ju koalitsioon! Aga siiski, miks?

Segaseid lugusid riigipreemiatega püütakse ehk ajada rahapuuduse kaela. Küllust ei olnud ka esimeste teadusepreemiate ajal 1991. aastal ega edaspidigi, teadustegevust aga tunnustati. Milles on  väljapääs?

Normaalne oleks, et valitsus ei tegeleks raha ülemäärase raiskamisega, ühtlustaks, võib-olla ajutiselt vähendakski preemiate rahalist väärtust, aga eelkõige ikkagi lähtuks võrdsuse printsiibist.

Peaminister ei peaks vabariigi aastapäeval preemiasaajatel kätt surudes tundma häbi, et ühed kullatakse üle, teistele aga öeldakse: "Raha sai just äsja otsa, tuli kärpida."

VILLI EHATAMM, teadus-, kultuuri- ja spordihuviline (Riigi teaduspreemiate komisjoni sekretär 1991-2006)

Jaga |