Värvivahetuspartei näitab nägu

Konjuktuurierakond või Paradokspartei? Ei ole muid sõnu partei suhtes, kes tegutseb nagu kameeleon. Oluline on säilitada võim iga hinna eest. Selline on erakonna põhiidee ja eesmärk. Miks mitte selle üle uhke olla! Eriti veel, kui eesmärk sai jälle täidetud. Kameeleonliku värvivahetuse maksavad kinni aga jällegi kõige vaesemad. Ning need, kes on kaua mõelnud oma kannatamistest ja Eestimaa mulla jalgadelt pühkimisest. Kõik jätkub samamoodi, riik tühjeneb maasoolast ja asemele tulevad „suhkruasendajad". Nemad paraku panevadki puhtale kultuuriorganismile korraliku põntsu. Ja see ei ole nende süü. Süüd tuleb otsida nende südamest (või südametusest), kes seda on lubanud - nood pole paremad nendest, kes väevõimuga omal ajal võõrast „suhkrut" relvajõuga sisse tassisid.

Nende poliitika ei räägi sotsiaalsusest. Veel vähem on nende poliittegevuses empaatiat. Aga nad teevad sotsiaalhoolekande ministri koha! Paradoksaalne, kas pole? Tunnistavad nad sellega, et senine poliitika on olnud vale? Kuidas muidu mõista seda, et uut ministrit on just nüüd vaja? Otsekui paluksid rahvalt vabandust tehtud ülekohtu ja sotsiaalse ebaõigluse eest.

KARL KONDOR, Tallinn

[illustratsiooniallkiri] Kameeleonid on roomajad, kes ei suuda vastu võtta helisid, kuid neil on võime temperatuuri, valguse, niiskuse, hirmu, ärrituse, nälja, janu jms puhul muuta oma värvust ja mustrit.

Jaga |