![]() Globaalse rahavõimu ohvridMANIVALD MÜÜRIPEAL, 29. september 2010Lugesin Eesti Päevalehest hiljuti kaht artiklit, mis andsid palju mõttetööd. Esimene lugu - Kristjan Jõevere (1976) "Nostalgia kõikvõimalike alanduste järele", teine lugu - Wimberg (1979) "Kuidas suhtuda nõukanostalgiasse?". Esimene autor nimetab ennast uudistejuhiks ja teine kirjanikuks. Seega mõlemad on tänase globaalse rahavõimu ideoloogiatöötajad. Et tänapäeval end kirjutamise või jutuajamisega elatada, selleks peab igal viisil halvustama nõukogude aega. Mitmel korral kasutatakse päris valet või väljamõeldisi. Mõned „kirjanduslikud" liialdused eelnimetatud lugudest. * Restorani tagauksest müüdi õhtusel ajal alaealistele kümnekordse hinnaga viina. * Poest ulatus välja 50-meetrine leivasaba. * Vetsupaberi ostmisel pikad järjekorrad. * Taksojuht võis nöörida sõitjat. * ENSV eliit pillerkaaritas. * Nõmedad loosungid majadel. * Sõitmine täiskiilutud bussis või vagunis. * Aastas tutvuse läbi viis banaani. * Suvel puudus soe vesi. Jne. Jne. Kui analüüsida objektiivselt-ausalt nõukogude aja elukorraldust, siis peaks omama ka isiklikku elukogemust tollest ajast. Aga nende praktiline elukogemus on liiga lühike, et nõukogude ajast isiklike kogemuste põhjal täna ainult halvustavalt kirjutada. Seega nad lihtsalt kordavad üle, mida veidi vanemad rahavõimu teenrid on juba kirja pannud või rääkinud.
Täna kehtib globaalne rahavõim Ma ei taha õigustada repressioone ega muid puudusi ega raskusi, millega pidime tõepoolest kui paratamatusega leppima. Ka tol ajal püüdsin puuduste ja kitsaskohtade üle mõelda. Ja oma mõtteid nii sõnas kui ka trükis väljendada. Kaks aastat tagasi toksisin arvutisse omad kunagised mõtted. Toksimise käigus sai mulle selgeks, et meie praeguses elus esinevad samad probleemid, mis pahandasid mind nõukogude ajal. Ainult et täna on need probleemid palju teravamad ja nende likvideerimiseks puuduvad rahval võimalused. Praeguse olukorra teeb raskemaks ja lootusetumaks see, et neist probleemidest pole võimalik kuskil rääkida ega kirjutada. Tänased noored globaalse rahavõimu agitaatorid tahavad igal võimalusel kuulutada, et nõukogude ajal toimus meil suur varastamine ja muu varimajandus. Olen paljudele tuttavatele vanemast põlvkonnast esitanud küsimuse: varimajanduse ja varguse maht nõukogude ajal ja täna? Sellele on paljud vastanud, et täna on see asi vähemalt kümme korda suurem ja hullem.
Pangaorjad ei sigine Ka tol punasel ajal tehti inimestele ajupesu. Selle kohta ütlesime, et see on punane propaganda ja ta meie teadvusele suurt negatiivset jälge ei jätnud. Kuid tänane ajupesu on mitmeid kordi massiivsem, agressiivsem ja muidugi ka palju kulukam. Ja globaalse rahavõimu tehtav ajupesu on oma eesmärgi suures osas ka täitnud. Paljud lähevad kaasa mõttetu ostmisega ning muude mittevajalike kulutuste tegemisega. Hulk noori inimesi on sattunud kuni 30 aastaks pankade orjadeks. Samal ajal meie poliitikud unistavad veel Eesti rahvaarvu suurenemisest. Kahjuks need poliitikud ei oska tunnetada, et tänane pangaori enam ei sigine kuigi hästi.
Võrdleme tänast ja nõukogude aega Aastas sai viis banaani ja suvel puudus soe vesi. Aga nüüd? Kas iga laps saab priipärast täna banaane süüa või sooja veega pesta? Pool tundi ootamist toidupoes. Aga täna peame ootama mitu kuud, et haiglas arstiabi saada. Kumb ootamine on eluohtlikum? Kas poes toidusabas või arsti juurde pääsemisel? Hoonetel olid suured loosungid. Aga tänapäevaste valimiste eelsel ajal suured poliitikute pildid. Kas on mingit erinevust? Lenini kultus. Täna - paavsti kultus. Kümned tuhanded inimesed lähevad Vatikani, et kuskilt akna pealt paavsti näha. Kui nüüd paavst külastas Inglismaad, kulutati tema julgeolekuks 347 miljonit krooni (PM 18.09.10.). Omaette pikemat lugu vajab teema, mis ajal inimene pidi või peab rohkem alandust taluma? Kas 20-30 aastat tagasi või täna? Tollal peeti töötegijat inimeseks, täna ta tihtipeale ei ole enam kaasinimene, kellega tuleks inimlikult käituda.
Nõukogude aja halvustamisega tehakse raha Tänased rahavõimu kiitjad püüavad igati halvustada nõukogude aega, sest mahategemine müüb. Rahavõim tahab nõukogude aja halvustamisega kinni mätsida palju valusamaid probleeme, kui olid nõukogude aegsed. Võiks vähem mineviku üle irvitada-ironiseerida ja asjalikult analüüsida tänaseid valupunkte. Miks meil on nn prügikastiinimesed ja kodutud? Miks meie kirikud peavad rajama supikööke, kust vaestele tasuta suppi jagada? Miks on loomisel toidupangad, kust jagada aegunud toitu meie vaesemale seltskonnale? Miks peame Euroopast ootama abina tangu, makarone ja jahu, et seda oma vaestele tasuta jaotada? Miks on meil 100 000 töötut ja teist sama palju meie inimesi peab välismaalt tööd otsima? Eestis elab suhtelises vaesuses 250 000 inimest (EPL 08.09.10.). Jne. Jne. Mul on omamoodi kahju neist kahest noorest autorist, kelle lood Eesti Päevaleht oma arvamusküljel avaldas. Nad on sattunud globaliseerunud rahavõimu teenistusse. Ja samal ajal on nad sellesama rahavõimu ohvrid. Praegu nad seda ohvriks langemist vist ise veel ei mõista. Enda ja oma perekonna elatamiseks on neist saanud tänase rahavõimu kintsukaapijad. Kui nad seda kunagi hakkavad mõistma, siis võib juba hilja olla, sest igasugune ülekohtune võim on omi sulaseid hüljanud esimese väikese eksimuse korral. MANIVALD MÜÜRIPEAL, Siimu, Varbla vald, Pärnumaa
Viimati muudetud: 29.09.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |