Tarbija: Mida teha korteriühistu saamatu juhatusega?

Aado Luik,      20. detsember 2006


Mida ühistuliikmed panevad süüks korteriühistute juhatustele?

Väärteod

Tarbijakaitsele on kurdetud: juhatus karistab ühistuliikmeid elektri väljalülitamisega; juhatus seadis sisse koeramaksu; esimees ise kehtestab hindu ja määrab enda asendajaks oma pere liikme, delegeerib oma õigusi tegevdirektorile, tegi end ise tegevdirektoriks, laimab teisi ühistuliikmeid, riputab teadetetahvlile isikuandmeid sisaldavat infot.
Kui eelloetletud juhtudel revidendi poole pöördumine ei aita, peaksid probleemid kiire lahenduse saama kaebuste lahendamise komisjonis.

Üldkoosolekut ei toimu

Tegelikult kuulub see juhatuse väärtegude hulka, kuid sisuliselt on tegemist üldkoosolekult saadud võimu kuritarvitamisega – otsese põhikirjarikkumisega.
Väga raske on üksikutel ühistuliikmetel minna valitud juhatuse vastu olukorras, kui revidendi kohustusi täitev ühistuliige ei võta mitte midagi ette. Ilmselt on taoliste juhtumit ennetamisel oluline roll täita majandusaruannete esitamise kontrollijatel.

Dokumente ei anta üle

Olulised põhjused, miks dokumente uuele juhatusele üle ei anta:
püütakse varjata tegelikku halba olukorda; koosolekuprotokolle jm dokumente pole korralikult vormistatud; loodetakse võim enda kätte tagasi saada uut üldkoosolekut kokku kutsudes.

Teatud remondifirma eelistamine

Seda tuleb ette, kui ühistu juhatusse satub agar inimene, kes töötab kuskil firmas juhtival kohal. Manipuleerides targa jutuga ja oma võimalustega, saavutab ta olukorra, et teised on õnnelikud, jättes pakkumiste kogumise vaeva tema õlgadele. Ja nii ilmuvadki soositud firmade eelised selgelt nähtavale. Kui aga sihilikult valitakse välja keegi, kel peale tutvuse muid eeliseid polegi, siis on tagajärg varsti silmnähtav. Võib-olla peaksid revisjonikomisjoni liikmed aktiivsemalt osalema pakkumiskonkursi võitja väljaselgitamisel?
Isikliku kasu saamine teiste arvel toimub igapäevaste naeratuste saatel. Küll rahvas teab, kui suured on kliendimuretseja vaevatasuprotsendid.

Juhatus ei anna infot

Juhatused ei informeeri sellest, kui palju ühistul üldse raha arvel on, miks just niipalju remondiraha küsitakse, kuhu hooldusraha kulub, kes on ühistus palgal ja kui palju palka saab, miks tõstetakse osamaksu suurust, miks ei vastata isegi kirjalikele avaldustele jne.
Tarbijakaitseseaduse ?19 lg 6 kohaselt peab tarbija kirjalikele kaebustele vastama 15 päeva jooksul. Mittetulundusühingute seaduse ? 28 lõige 5 näeb ette: „Juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmele vajalikku teavet juhtimise kohta kirjalikult 15 (kalendri)päeva jooksul ..."
Kõige halvemini mõjub vastuste mittesaamine nendele liikmetele, kes tajuvad, et tegemist on ühistuliikmete rahaga. Kui keeldutakse ütlemast, miks ja kui palju sinu raha kuhugi kulutatud saab, siis võiks tõstatada küsimuse olukorra vastavusest põhiseaduse ?32. Kui mul puudub isegi võimalus saada informatsiooni minu rahalise vara õiglase kasutamise kohta, kuidas saab oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda?

Juhatuse liikmete tasustamine

Kurdetakse, et esimees määrab endale ja teistele juhatuse liikmetele palgad ise.
Kümmekond aastat tagasi, püüdsime juhatuseliikmete tasustamiseks sõlmida töölepinguid. Häirima hakkas aga kohustus maksta töölepingu lõpetamisel kompensatsiooni, kui valiti uus juhatus ja endiste juhatuseliikmetega tuli tööleping lõpetada.
Siis saabus periood, kus hakati soovitama sõlmida juhatuse liikmetega töövõtulepingud. Kuid siis tuli välja, et juhatuse liige ei tohi oma tööd teistele edasi anda nagu töövõtulepingu puhul on lubatud.
1. juulist 2002 rakendunud võlaõigusseadusnäeb ette hoopis uut lepinguliiki – käsunduslepingut. See sobib hästi korteriühistu juhatuse liikme töö tasustamiseks, kui töö all mõistame korralduslikku tegevust, mitte lõpptulemust. Kohtutes ju pooled advokaadid soovitud tulemust ei saavuta, kuigi tegutsevad hästi.

Mis ülesandeid peavad juhatuse liikmed täitma?
1. Kaasomandi perioodilisel ülevaatamisel: pärast tormi ja vihmu üle vaadata üle parapetiplekkide tehniline seisund ja nende kinnitus; vähemalt kord kuus üle kontrollida keldrikorrusel olevad tehnilised süsteemid kogu ulatuses ja teha sissekanded zhurnaali.
2. Majandusplaani täitmisel: jaotada ülesanded juhatuseliikmete vahel; plaani võetud tööde korraldamine; esilekerkinud probleemide lahendamine.
3. Avariide likvideerimisel: avariibrigaadi kohalekutsumine avarii lokaliseerimiseks; taastusremondi korraldamine jne.

Juhatuse esimeheks valitu kohustused: kõigi juhatuseliikmete töö koordineerimine; side pidamine revidentidega; lepinguliste töötajatega sõlmitud lepingute täitmise kontrollimine jne

Juhatuse esimehel lasub paratamatult suurem töökoorem ja kõik, mis teha tuleb, pole sugugi ette planeeritav. Näiteks side pidamiseks ja tegevuse koordineerimiseks tuleb teha telefonikõnesid oma telefonilt. Ainuüksi juhatuse koosoleku kokkukutsumisel tuleb mõnikord mitu korda kõik liikmed läbi helistada. Pidevalt tuleb liikmetelt informatsiooni küsida (kas tuba ikka soe on?) jne.
Seega tuleks juhatuseliikmete töö tasustamisel esimehe kulutusi teiste juhatuseliikmete kuludest eraldi vaadelda.

Praktikas on levima hakanud juhatuse esimehele autokompensatsiooni maksmine vastavalt Rahandusministeeriumi määrusele. 1000 krooni kuus katab ära vajalikud poesõidud (kui vaja osta uusi lambipirne, luuda või hooldusvahendeid) kui ka kulutused telefonikõnedele.
Selline võiks olla põhimõte püsitasu maksmisel juhatuse esimehele.

Kas ka teistele juhatuse liikmetele kuupalka maksta?

Mittetulundusühingute seaduse ?28 lõikes 6 on sätestatud: juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Iga ajatöö järgi tasustatava töötaja tööst peab normitud olema vähmalt 80% kõigist tööülesannetest. Muidu on raske isegi ametikoha vajadust põhjendada. Kas korteriühistu liikmetel on ikkagi nii palju raha, et tööd jätkub pidevalt kõikidele juhatuse liikmetele? Vaevalt küll.
Vaatame juhatuse liikme võimalikku tegevust majandusplaani võetud trepikodade remondi korraldamisel. Tööde maksumuseks määras üldkoosolek kuni 100 000 krooni. Juhatuse liige kuulutas välja konkursi ja objektil käisid seitsme firma esindajad. Laekus vaid neli pakkumist – kõige kallim 211 000 ja kõige odavam 129 000 krooni. Järelikult juhatuse liige tegi küll tööd, kuid konkurss ebaõnnestus. Milles seisnes tema töö? Konkursiteate valmistamine ja väljasaatmine (3 tundi), konkursil osalejatele objekti tutvustamine (a 2 tundi, kokku 14 tundi), pakkumistega tutvumine – (a 1 tund, kokku 4 tundi), juhatuse koosolekul ettekandmine (1 tund).
Juhatuse liige oli teinud oma töö, pealegi veel oma töökohalt vabastust paludes, et firmade esindajatega nendele sobivatel aegadel kohtuda (kokku 22 tundi), kuid tulemuseks on ümmargune null. Mille eest talle siis palka maksta?
Siin avanebki käsunduslepingu omapära. Juhatuse koosolekul saadud ülesanne, mille käsundina vormistas üldkoosoleku poolt määratud ühistuliige, täideti, kuid käsundi saajast mitte olenevatel põhjustel soovitud tulemust ei saavutatud. Põhjendatult ulutatud 22 tundi tuleb juhatuse liikmele kinni maksta.
Võrdlemisi levinud on juhatuse liikme tasustamine sama regiooni keskmise tunnitasu alusel. Kui keskmine brutotunnitasu on 51,95 krooni, siis pensionärist juhatuse liige saaks pärast tulumaksu mahaarvamist kätte 22 tundi x 40 krooni/tund = 880 krooni

Kuidas täita majandusplaani võetud ülesanne trepikojad üle värvida?
?ks võimalus on, et juhatuse liige sõidab värvipoed ise läbi ning konsulteerib ja kalkuleerib värvide ja töövahendite kogumaksumuse ning uurib võimalust töö teostada oma maja elanike jõul.
Kogu selle tegevuse peale kulutatud töötunnid tuleb käsunduslepingu lisas olevas töötundide registreerimise tabelis üles märkida ning enne raamatupidajale andmist ka revidendilt sinna allkiri võtta.

Juhatus ei tee midagi

Maja on räämas, hooldustöid ei tehta, remonte ei korraldata, katus laseb vett läbi ja ülakorrusel ruumid hallitavad, võlgnevusi sisse ei nõuta, veeleketega ei tegelda jne.
Kurb loetelu, mis sunnib mõtlema vaid juhatuse väljavahetamisele. Kuid miks üldse satuvad juhatusse need, kel pole tähtis isegi omaenda korteriomandi korrashoid? Kui pööret paremuse poole ei toimu, tuleb jälle alustada trepikodade koristusgraafikute koostamisest.

Kui ei osata

Nõuandlast küsitakse: kuidas üht või teist asja korraldada, kuidas tõendit koostada, kuidas leping lõpetada – nt tegevdirektor vaja vallandada, kuidas majandusaasta plaaniprojekt koostada?
Korteriühistu ja selle juhatuse liikmete väljaõppe senine süsteem ei vasta eduka töö tagamise nõuetele. Vajalik on heade õppematerjalide ettevalmistamine ja kõigile kättesaadavaks tegemine.

Küsimus: Kas korteriühistuseadusse peaks sisse viima juhatuse liikme töötasustamist reguleerivaid sätteid?
Vastus: Jah/Ei
Omapoolne originaalne ettepanek ............




Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (24)