Vabadussõja mälestussammas Harju-Ristil on taas vaatamisväärne

Mati Jakson,      21. juuni 2006


Samal ajal, kui Tallinnas käis möll Pronkssõduri mineviku ja tuleviku ümber, üritasin korda teha Vabadussõjas langenute mälestusmärki. Sammaldunud kivipinnalt puhastasin välja kaheksa Harju-Risti kihelkonnast pärit sõjamehe nime.

Sammas on üleriigilise tähtsusega ajaloomälestis. Vabadussõja mälestusmärkidest on tal koos Pilistvere ja Vormsi omaga suisa legendaarse kangelaskivi maine.
Sõjaajaloolase Hannes Walteri andmeil õnnestus ainult neil kolmel Vabadussõja mälestussambal jääda püsima järjepidevalt ning olla kolme okupatsiooni ajal Vabadussõja ja omariikluse sünni tummaks tunnismärgiks.

Harju-Risti ümbruse vanema põlvkonna inimesed teavad pajatada, kuidas Nõukogude okupatsiooni alguses asuti õhku laskma või muul viisil hävitama kõiki mingilgi moel Eesti Vabariiki meenutanud ausambaid, hauakive ja mälestustahvleid, olid need siis kalmistuil või kuskil mujal. Enamasti see laastajail õnnestuski.
Nõnda olid ühel süngel päeval (mõnede sõnul küll ööajal) sõitnud ka Harju-Risti kalmistule NKVD käsutäitjad. Et kuritegu igati ladusalt korda läheks, olid nad olnud relvastatud. Arvatavasti ei puudunud nende suurel veoautol ka kogus lõhkeainet.

Kuid enkavedeelaste plaan siiski nurjus. Samba ümber oli pandud jäme vaier, et hukkunud eestlaste sõjamälestis kummuli kiskuda. Seejärel vajutanud autojuht gaasipedaali põhjal. Mootor möirgas ja paukus, kuni lõpuks lootusetult purunes. Miskipärast hiljem seda ausammast enam lõhkuma ei tuldud.

Nii elaski Harju-Risti vabadussammas okupatsiooni üle püstiasendis. Paljud kohalikudki lõpuks ei teadnud enam tema tähendust. Teadlike huviliste ligipääsu Padise valda aga takistas Vene piirivalve. Taasiseseisvumisaastaiks oli sammas sedavõrd sammaldunud, et ainsatki nime polnud enam võimalik välja lugeda.
Mullu otsustasin võtta initsiatiivi enda kätte ja pöördusin mälestusmärgi kordategemise sooviga kohaliku omavalitsuse poole. Algusest peale toetas minu restaureerimistöid vallavanem Leemet Vaikmaa.

Nüüd on Vabadussõjas langenute nimed taas näha ja sepisaed särab hõbedaselt. Olen kindel, et ka haljastusprobleemid lahenevad ja meie kaitsejõudude esindajail pole Võidupühal samba jalamile lilli asetades vaja piinlikkust tunda.
Taas väärikaks ausambaks saanud mälestusmärk on äratanud suurt huvi Risti kooli noortes kodu-uurijates ning selgitusi on mul tulnud anda väga paljudele turistidele.FOTOD: Mati Jakson

FOTOL: Vasalemma marmorist, sellest Harjumaa ainulaadsest ja paljupakkuvast ehiskivist mälestussammas, mis avati Harju-Risti kirikuaias 29. juunil 1924, on jälle väärikalt pilkupüüdev. Samba, mille kultuuriminister tunnistas kultuurimälestiseks 3. juulil 1997, tahus valmis kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)