Nädala juubilar JEAN-CLAUDE JUNCKER 60

Jean-Claude Juncker on jõudnud teha palju ja tähendusrikast tööd. Lisaks tippameteile oma sünnimaal valiti ta juba aastal 1997 Euroopa Nõukogu presidendiks, sama saavutust kordas ta 8 aastat hiljem. Sel mehel on ilmselge kalduvus presidendiameteile. Kaheksa aastat oli Juncker Eurogrupi president ehk eurotsooni rahandusministrite töö korraldaja.

 Täna on Juncker Euroopa Komisjoni president. Ta on lubanud Euroopa jälle liikuma panna. Mida kogenud poliitik sellega mõtles, on nüüd pisitasa hakanud selguma. Veel sel kuul kavatseb Juncker teatavaks teha tähelepanuväärse investeerimispaketi, mille suuruseks on tõenäoliselt ulmeline summa – 300 miljardit eurot. See peaks hoogustama majandust ja looma uusi töökohti.

 Samas on president korduvalt rõhutanud, et Euroopa Komisjon nõuab rangelt eelarve täitmist kõigi liikmesriikide poolt. Oma diplomaadiosavusega on Juncker valinud nii Saksamaale kui ka Prantsusmaale üpris vastuvõetava tee, sest Berliin peab oluliseks senisest suuremat kokkuhoidu riikide eelarve puudujäägi vähendamiseks, Pariis aga soovib majanduse ergutamiseks rohkem rahaliselt panustada. Vaid vajadusel range olla tõotanud Junckeri meeskonna esimesi ülesandeid on kaasa aidata Prantsusmaa eelarvedefitsiidi vähenemisele. See pole kerge ülesanne, sest defitsiit on kaalukas.

 Euroopa Komisjoni esmasteks prioriteetideks peab president Juncker majanduskasvu, uute töökohtade teket ja investeeringuid. Oluliseks peab ta ka digitaalset ühisturgu ning teemasid, mis seotud kliima ja energialiiduga.

 Eesti järgmise aasta eelarvet Brüssel eriliselt ei kiida, vaid toob välja parandamist vajavad teemad. Pole vist üllatus, kui mainin, et neidsamu probleeme on Riigikogu aruteludel rõhutanud ka Keskerakonna fraktsiooni liikmed.

 Jean-Claude Junckeri meeskond on juba üle elanud ka umbusaldusavalduse Euroopa Parlamendis. Üheks ajendiks oli nn Luxleaksi skandaal, mis tõi avalikkuse teadvusesse, et Luksemburg pole mitte pelgalt üks Euroopa rikkamaid riike, vaid ka tõeline maksuparadiis. Skandaaliga seostati otseselt Junckeri ennast. Ometi kukkus umbusaldushääletus Euroopa Parlamendi täiskogul läbi. Eestist pärit saadikud ei toetanud umbusaldust ja rõhutasid, et vajalik oleks korraldada põhjalik uurimine maksudest kõrvalehoidmise teemadel.

 Probleem on tõsine ja vajab võimalikult kiiret lahendamist. Mäletatavasti oli Suurbritannia kuni lõpuni Junckeri praegusse kõrgesse ametisse valimise vastu. Londoni kõmuleht The Sun on nimetanud tänast Euroopa Komisjoni presidenti koguni kõige ohtlikumaks meheks Euroopas.

Jean-Claude Junckeril on lisaks unelmate karjäärile elus olnud ka mitmeid tõsiseid probleeme. Vahetult enne 1989. aasta valimisi sai ta autoõnnetusel üliraskeid vigastusi ning viibis koguni mitu nädalat koomas. Hiljem on ta ise kurtnud oma tervise üle, kaevates neerukividest põhjustatud valusid. Mõnedki on tähele pannud, et Juncker suitsetab märkimisväärselt palju ning on harjunud napsitama.

 Loodetavasti peab presidendi tervis kogu talle usaldatud ametiaja vastu, sest töökoormus on Junckeril otsatult suur. Mitmekordse ministrina on tal tulnud lahendada raskeid probleeme ja keerulisi olukordi, mida ka heaoluriikides teinekord ette tuleb. See omakorda on poliitikut ka karastanud. Pealegi annab Euroopa tippamet igale inimesele jõudu, mis tuleneb kolleegide usaldusest ja kõrgest poliitilisest reitingust. Jean-Claude Juncker on aastate jooksul saanud kümneid preemiaid ning autasusid, teiste hulgas ka Euroopas eriliselt hinnatud Karl Suure auhinna*.

 Oma eraelust on Jean-Claude Juncker teada andnud äärmiselt vähe, mis tõestab, et tegemist on absoluutsesse tippu tõusnud mehega, kellel pole tarvis ennast eksponeerida ja sedaviisi reklaamida. Niipalju on teada, et ta kodulinnaks on Capellen Edela-Luksemburgis, kus ta elab koos oma kaasa Christiane Frisingiga. Loomulikult on Junckeril luksuslik eluase ka Brüsselis ning ehk mõnes teiseski toredas linnas, sest tegemist on ju Euroopa Komisjoni presidendiga, kelle arvelt pole sünnis kokku hoida. Temasugustele on palju lubatud. Kuid loomulikult ka mitte kõik, sest elame demokraatlikus riikide ühenduses, mitte diktatuuri tingimustes.

 ENN EESMAA

* Karl Suure auhind (Karlspreis; ametlikult Internationaler Karlspreis zuAachen; algse nimega Internationaler Karlspreis der Stadt Aachen) on üks Euroopa mainekamaid auhindu, mille asutas 1950. aastal keiser Karl Suure sünnilinn Aachen. Auhind antakse isikule või organisatsioonile, kes on silma paistnud oma tegevusega kirjanduse, teaduse, majanduse või poliitika vallas ning seeläbi edendanud Euroopa ühtsuse ideed ja toonud kasu inimkonnale.

Jaga |