Riigieksamitega või ilma?

Esialgu oli riigieksamitel selge mõte: vähendada gümnasistide suvist koormust ning ühildada lõpueksamid kõrgkooli sisseastumiseksamitega. Mis sest, et riigieksami sooritatust loeti alates ühest punktist. Alguses said õpilased ikka riigieksamitel õppeainetest valida edasiseks endale vajalikke, kuid nüüd on ainult kaks kohustuslikku distsipliini – eesti keel ja matemaatika.

 Ülikoolid kehtestavad katsed ikkagi

Aja kulgedes ülikoolidesse õppima asuvate õpilaste arv vähenes, riigieksamite tulemused ja nende kohustuslik valik olid/on subjektiivse sisuga ega andnud ülikoolidele piisavat informatsiooni õppurite teadmistest. Nii tekkis kõrgkoolidel vajadus riigi poolt ära põlatud sisseastumiskatsete järele, mis on aga ilmselge riikliku ressursi (nii materiaalse kui ka immateriaalse) raiskamine. Teisisõnu – teenust dubleeritakse, sest kohustusliku tulemuse saamise eest makstakse kaks korda.

Gümnaasiumilõpetajatele koolis korraldatavate lõpueksamite asemele riigieksamite kehtestamine oli algusest peale maksumaksja raha raiskamine, mis ei andnud loodetud efekti. See tõi kaasa vaid pseudoeesmärgid – tahetakse olla „heal kohal” riigieksamite tulemuste põhjal moodustunud koolide edetabelis. Oma osa on siin ka meedial, kes on loonud üleüldise „eliitkoolide”-hüsteeria. Ka termin „eliitkool” on meedias tekitatud kujund, ametlikus dokumentatsioonis selline termin puudub.

 Mida kõrgkoolid tegelikult tahavad?

Kuna riigieksamid kutsuti ellu õpilaste koormuse vähendamiseks kõrgkooli astumisel, küsisin juhtivatest kõrgkoolidest, kuidas nende elu-olu on nüüd sellise töökorraldusega muutunud. Täpsemalt pärisin, millistel erialadel peavad ülikoolid vajalikuks lisakatseid ning kuipalju tagasisidet nad saavad riigieksamite tulemustest.

Sain järgmised vastused:

Eesti Maaülikooli peaspetsialist Eda Aitsen rõhutas: Maaülikool on seisukohal, et eelnevaid kindla valdkonna teadmisi või oskusi mitte eeldavate õppekavade puhul õigustavad riigieksamid end vastuvõtutingimustena väga hästi. Nii ülikooli kui ka kandidaadi seisukohalt on juba olemasolevate tulemuste alusel kandideerimine lihtsam ja kiirem. Üle-eestiliselt ja ühtsetel alustel toimunud eksamite tulemuste põhjal on kandidaatide pingereastamine võimalikult objektiivne.

Tallinna Ülikooli vastuvõtu-peaspetsialist Merit Paist tõi välja, et neil on kõrghariduse I astmele riigieksamiteta võimalik kandideerida loodus- ja täppisteaduste valdkonna erialadel. Enamikul erialadel on aga vaja kohapeal sooritada vastuvõtueksam.

Bakalaureuseastmel võetakse vastu ca 1500–1600 inimest; riigieksamite põhiselt tuleb neist ca 50, kellest 20 eritingimustel, sest neil on väga kõrged riigieksamite tulemused.

Tallinna Ülikooli hinnangul on riigieksam peamiselt kasutuses osakaaluna lõpptulemusest, kuid vastuvõtueksam, mis võimaldab ülikoolil kandidaadiga tutvuda, on ka kandidaadile hea, sest ta saab ülikooliga tutvuda ning “kohaletulek” loob otsuse tegemiseks täiendavalt vajaliku info.

Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtu-peaspetsialist Kirsti Naaber andis teada, et kõrghariduse I astmes oli TTÜ-l sel suvel vastuvõtt 50 erialal, millest 11 puhul kasutati kas riigieksamitele lisaks või siis ainult erialaseid sisseastumiskatseid. TTÜ rõhutas, et riigieksamid on piisavalt informatiivsed, laiapõhjalised ja tänuväärsed.

Tartu Ülikooli vastuvõtu-peaspetsialist Kaja Karo vastas: õppekavasid, kus vastuvõtt toimub ainult riigieksamite tulemuste alusel, on TÜ-s ainult kuus (56-st). Enamikul õppekavadest kasutatakse riigieksami ja sisseastumiseksami kombinatsiooni. Eesti keele ja matemaatika riigieksamitega hinnatavad teadmised on ülikooli jaoks üldiselt sobivad, kuid kahest riigieksamist üliõpilaskandidaatide teadmiste, erialaste eelduste ja akadeemilise võimekuse hindamiseks kindlasti ei piisa. Arvestades ülikooli kandideerivate sihtgruppide mitmekülgsust (välisriigis õpingud lõpetanud; täiskasvanud õppijad), ei saa välistada (midagi konkreetset pole siiski otsustatud), et Tartu Ülikoolis tõstatub küsimus: kas riigieksamite tulemusi tulevikus vastuvõtmisel arvestada?

 Mida vastab haridusminister?

Septembris tuleb Riigikogu ette minu arupärimisele vastama haridusminister Jürgen Ligi. Ootan selgitusi ministeeriumi analüüside kohta riigieksamite efektiivsusest ja eesmärgipärasusest.

 Enda 30-aastasele koolmeistrikogemusele toetudes, ülikoolide tagasisidet arvestades ning arupärimisele minister Jürgen Ligi poolt esitatavat vastust analüüsides koostan Riigikogu algaval sügishooajal seaduseelnõu, mis lõpetaks maksumaksja raha kulutamise subjektiivsete riigieksamite peale ning tagaks vabanenud ressursside suunamise piirkondadesse, kus riik, vihjates rahapuudusele, sulgeb kogukonna püsimajäämiseks vajalikke haridus- ja kultuuriasutusi.

Eelnõu sisuks oleks riigieksamite eesmärgipärane ümberkorraldamine, et riigieksamite korraldamise kulud oleksid eesmärgiga tasakaalus. Kui see ülesanne osutub ministeeriumile liiga keeruliseks, tuleb riigieksamite projekt lõpetada kui ajas end mitte tõestanud ettevõtmine.

Ülikoolide tagasiside annab alust arvata, et riigieksamite aeg on läbi – gümnaasiumi lõpueksamid koolis ning sisseastumiseksamid kõrgkoolides on objektiivne reaalsus.

Tähtis on, et õpilasi, õpetajaid ja koole koheldaks võrdselt ning et see oleks meie riigile prioriteet number üks, sest sellisest suhtumisest saab alguse elujõuline ja turvaline ühiskond.

[esiletõste] Termin „eliitkool” on meedias tekitatud kujund, ametlikus dokumentatsioonis selline termin puudub.

[pildiallkiri] KÜSIMUS: Mis saab riigieksamitest? Sults vastab ülikoolidest saadud tagasiside põhjal, et riigieksamite aeg on läbi.

MÄRT SULTS, koolipapast riigikogulane

Jaga |