13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Tallinna teeseldud demokraatiaROBERT VILL, 18. aprill 2007Ühel jaanuarikuisel Pirita linnaosa halduskogu istungil oli päevakorras kinnistute Randvere tee 82a ja 88a detailplaneeringu eskiis. Arendaja tahtmine on muuta maa sihtotstarvet, ala hoonestada ja niiviisi teenida korralik kasum. Kuid sellele vastandub kohalike elanike huvi säilitada praegune olukord. Pirita elanike ühishuve on valitud ja seatud kaitsma linnaosa halduskogu. Et ära hoida ühe või teise poole huvide kahjustamist, on kehtestatud seadused, määrused jne, mis on kohustuslikud kõigile. Kuid tegelikkuses see alati nii ei ole. Ilmekas näide on ülalmainitud planeeringueskiisi menetlemine. Kohalikud inimesed, kes on liikunud Randvere teel, teavad seda kõrghaljastusega kaetud maa-ala Mähe aedlinna piiril. Sisuliselt on tegemist Kloostrimetsaga. Eskiis näeb ette kortermajade ehitamist, kuid Pirita üldplaanist tuleneb, et Mähe aedlinna piirkonnas kortermaju ehitada ei tohi. Pikantne on olukord seetõttu, et Pirita halduskogult arvamust küsimata kiideti Tallinna abilinnapea kabinetis eskiis heaks. Seda, et kõrge ametnik ei tea Pirita üldplaanist mõhkugi, võib mõista. Kuid sellest, miks nõupidamisel viibinud Pirita linnaosa ametnikud seda ei tea, on hoopis raskem aru saada. Pirita linnaosa halduskogu lükkas planeeringueskiisi tagasi, sest kavandatav hoonestus ei vasta selle piirkonna ehitustingimustele. Poolt oli vaid kaks halduskogu liiget; üks neist koguni väitis, et kui metsa kortermaju ehitada, säilib kõrghaljastus paremini. Halduskogu istungid on avalikud ja seekord oli ruum rahvast täis. Arutelu käigus ütles üks otseütlemisega Mähe mees: "Jätke loba! Tallinna saksad on otsustanud, ja läheb nii, nagu nemad tahavad. Tahtsid kortermaja Pirita rannaliivale, tegid ära! Tahavad kortermaju Kloostrimetsa, teevad ära!" Mõned halduskogu liikmed solvusid. Kuid kas ikka oli põhjust? Vaatamata halduskogu eitavale seisukohale kooskõlastas Tallinna linnavalitsuse Pirita kantselei planeeringueskiisi. Nüüd ringleb see Tallinna "pimedates" ja pikkades võimukoridorides. Seoses selle planeeringuga on meile helistatud ja öeldud: "Ärge köhige seal Pirital!" Praegu on meil see õigus siiski olemas. Ma ei küsi peale oma valijate kelleltki köhimisluba. Iseküsimus on vaid, kas see mõjub Tallinna otsustajatele. Oleme saatnud kirja Tallinna linnapeale palvega mitte algatada detailplaneeringut seni, kuni jõustub Pirita üldplaan. Pangem tähele – aeg oli igati soodne! Tallinnas tekkis võimuvaakum: eelmine linnapea lahkus Riigikokku, uut linnapead aga polnud Tallinna linnavolikogu veel ametisse kinnitanud. Vaid Keskerakonna peasekretäri sekkumine nurjas planeeringu algatamise, millega taheti seadustada kortermajade ehitamine Mähe aedlinna piirile. Kuningas on alasti Juba ammu on selge, et Tallinna linnaosade staatus eksitab inimesi ega kaitse kohalike elanike huve. Ärimehed ütlevad, et linnaosad on mõttetud maksumaksja raha raiskajad. Meie poliitikud on seevastu veendunud, et see ongi demokraatia. Aga kas ikka on? Teatavasti oli Nõukogude riigi põhiseadus paberil väga demokraatlik, kuid tegelik elu oli hoopiski midagi muud. Täpselt sama seis on ka Tallinna demokraatiaga; fassaad on korras ja vastab Euroopa kohaliku omavalitsuse harta nõuetele, kuid sisu on mäda. Võib öelda, et taasiseseisvumisaegne katse desovetiseerida ja detsentraliseerida Tallinna juhtimine on luhtunud. Võimu kandepind ei ole laienenud, otsustamine on tsentraliseeritud vaata et rohkemgi kui nõukogudeaegses Tallinnas. Kodanike kaasamine on vaid valimiseelne parteilaste ilus muinasjutt, et võita lihtsameelsete valijate usaldust ja hääli. Tallinna valitsemise reformidele pani matsu Mart Laari Isamaaliidu valitsus 1993. aasta suvel. Siis vastu võetud kohaliku omavalitsuse korralduse seadus jättis linnaosade halduskogud seadusandliku akti kehtestamise õigusest ilma. Tallinna linnavolikogu esimehe, reformierakondlase Rein Voogi poolt 1997. aasta kevadel allkirjastatud määrus vähendas Pirita halduskogu saadikute arvulise koosseisu 11 liikmeni. Sellega kahanes kohalike elanike esindatus. Teadmiseks: Pirita naabervallas Viimsis, kus elab sama palju inimesi kui meil, on omavalitsuskogus 21 inimest. Võim kodukohta! Riigikogu valimised on möödas. Tallinna valitsemise teemal ei võtnud sõna ükski partei, kuigi oleks pidanud seda tegema. Vähe sellest, et juriidiliselt puudub Eesti riigil pealinn. Ammugi oleks aeg teha seadustikku muudatusi, mis tagaks Tallinna linnaosade rahvaesindajaile võimaluse kaitsta oma kodukoha valijaskonna huve. Pealinnaseadusega tuleb kehtestada Eesti riigi pealinna staatus ja legitimiseerida linnaosade võim. Mõelda tuleks sellele, kuidas kaasata Suur-Tallinna regiooni omavalitsused, et paremini lahendada ühiseid probleeme. Pole loogiline, et Pirita linnaosa teid ummistavad Eesti rikkaima Viimsi valla inimeste autod, kuid teede korrashoid on vaid Tallinna maksumaksja mure. Viimati muudetud: 18.04.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
