Nädalakommentaar TTV-s 27. augustil

Räägiksin täna pisut kommunaalteemadel. Kogu suve on Tallinna linna ja tema juhte piitsutatud mitmesuguste pealtnäha tühiste, kuid tegelikult põhimõtteliste teemadega. Kuhu peaks tulema süstlavahetuspunkt, kas koerad võiksid saada turvakodu Paljassaarel, kuidas Reidi tee kahjustaks tervisesportlaste elu.

Tegin paar jalgsimatka. Kolmapäeval Reidi tee trassil, mille kohta võttis Eesti Päevalehes sõna keegi Rivo Veski, kelle meelest Reidi tee on „maailmavaateline probleem“. Olen nõus. Tõepoolest on see maailmavaateline probleem, sest Reidi tee ehitajate vastas on röövkapitalismi esindajad, kes on niinimetatud kultuuriringkondadest teinud endale sülekoerad. Tallinna elanike enamiku jaoks on Reidi tee võimalus pääseda kesklinna ahistavaist heitgaasidest, mis paratamatult tulenevad Tallinna sadama kasvavast transiidist. Ja mitte ainult kesklinna, vaid ka Kadriorgu, mille kaudu Nafta tänavalt täna enamik rekkade liiklusest kulgeb. Käies sellel kuulsal Russalka rannal, leidsin vaid sadeveekollektori äravoolutoru, ühe koera ujutava linnakodaniku ja mõned ratturid, kes küll piirdusid Pirita tee äärse kergliiklusrajaga ega sõitnud sealsesse võpsikusse.

Oma järgmisel tutvumiskohal, Paljassaare teel ei leidnud ma päikeselisel päeval ühtki ratturit ega muud tervisesportlast, küll aga elu rataste vahele jäänud inimesi, kelle ainsaks päästjaks näib olevat prügila. Paljassaare teel käisin uurimas, kuidas võiks Tallinna loomade varjupaik häirida sealseid naabreid. Tõeline rahu ja vaikus. Naabreid ju tegelikult polegi, kui välja arvata nr 81 elanikku, kes ise hoiatab oma lõukoera eest.

Minu retked andsid tunnistust sellest, et Tallinn tegutseb kõige õigemal võimalikul moel ja linna vastased on lihtsalt armukadedad poliitilised konkurendid, et mitte öelda – sulid!

 MART UMMELAS

Jaga |