NSV Liidust uude liitu

ARNE OTTER,      12. september 2001


Euroopa Liitu minnes tuleb meil üle võtta või harmoniseerida 80 000 lehekülge liidu seadusi. Asjatundjad ütlevad, et need on sageli raskesti rakendatavad ja liialt teoreetilised. Samamoodi oli 10 aastat tagasi Nõukogude Liidu seadustega.

Eesti on ägedasti püüdnud ühildada meie seadusi EL omadega. Oleme jubedal kombel EL seadusi tõlkinud ja mõni on ka juba kehtima pandud. Kuid seadusi on viletsalt arutatud. Näiteks 20 000 lehekülge põllumajandusalasest seadusandlusest ei kuulu üldse arutamisele, vaid tuleb lihtsalt üle võtta.

Kas eesti keel vaid köögis suhtlemiseks?

Loomulikult väheneb eesti keele tähtsus. Kui meenutada lähiminevikku, siis Teaduste Akadeemia 60. aastapäeval esines meie väga lugupeetud ja eelistatud Isamaaliidu presidendikandidaat akadeemik Peeter Tulviste (kes on ka Teaduste Akadeemia asepresident) kindla ettepanekuga, et eesti keel tuleb kõrvaldada teaduskeele staatusest. Nagunii kaitstavat enamik väitekirju inglise keeles ja peamised artiklid ilmuvad samuti inglisekeelses ajakirjanduses. Talle vaidles vastu mitu akadeemiku, kuid Tartu Ülikooli 80. aastapäeval tõstatus probleem uuesti.
Meie endi teadlaskonnas on inimesi, kes kaitsevad teaduskeelena inglise keelt. Rääkimata sellest,
et enamik noori väidab, et eesti keeles ei ole võimalik enam laulda. Vaat sulle siis ilusat helisevat keelt,
mida paar põlvkonda meist varem maakamaral elanud eestlased pidasid maailma kauneimaks keeleks. Kui Euroopa Liitu astumisega kaotab eesti keel veelgi oma kohta teaduses, seadusandluses, valitsemisorganeis, siis paari inimpõlve järel ei ole enam võimalik rääkida Eesti rahvusest.
Rahvuse hävitamise protsess muutub vist eriti kiireks siis, kui oleme mitme poliitilise
kokkulepete alusel, mis ilmselt on hiljuti toimunud, upitanud presidenditoolile akadeemiku, kelle
programmi kuulub eesti keele väljatõrjumine teadusest ja haldusest nurga taha köögikeeleks. Huvitav, miks akadeemik oma valimiskampaanias oma trumpi ei rakenda? Eesti rahva mälu on tõesti nii lühiajaline, et enamus on selle "faktikese" juba unustanud.
Kuid ärge unustage, sest samamoodi kui teaduskeelega võib minna ka riigikeelega!

Kuiva käimlaga söökla kinni

1. juulist kehtestusid ka meil Euroopa Liidu sanitaarnõuded. Enamiku koolide, lasteaedade, kaupluste, ja apteekide sanitaartingimused neile ei vasta.. Selle tulemusena peaks umbes 1500 maakauplusest ja -sööklast suletama kaks kolmandikku. Käiku võiks jääda umbes 500, kus on soe ja külm voolav vesi, vesiklosett, vastav põrandapindala jm, ülejäänud asutused suletakse. On selge, et see viib tervete
piirkondade ääremaastumiseni ja elanikest tühjenemiseni. Kes tahaks elada piirkonnas, kus ei saa osta esmatarbekaupu ega toitu ?
Viimasel ajal on põllumajanduslik tootmine oluliselt vähenenud, on palju töötuid, kes midagi ei tooda ja elavad peamiselt lastetoetustest. Ka linnades hakatakse paljudesse koolidesse edaspidi süüa tooma termoses ja restoranidest. Kus siin saab olla juttu täisväärtuslikust vitamiinirikkast toidust, kui lapsed peavad sööma mitu korda ülessoojendatud toitu. Idee on õilis ja ilus, kuid kahjuks meil ei ole veel majanduslikke võimalusi selle realiseerimiseks. Milleks oli vaja kiirustada EL seaduste kehtestamisega?

Kiiresti Iirimaale järele!

Meil räägitakse -- näete, millist edu on saavutanud Euroliidus Iirimaa. Siin oleks asjakohane meenutada, et Iirimaa avaldas soovi Euroopa Liitu astumiseks möödunud sajandi 60. aastate keskpaiku.
Vastuvõtmiseks kulus 10 aastat, selle aja jooksul arendati välja liberaalne majandussüsteem ja kaubeldi
Euroliidult välja rida üleminekuperioode, muide, millest mitmedki kehtivad tänapäevani.
Praegust Eesti läbirääkijate entusiasmi arvestades tekib paratamatult kahtlus, kas läbirääkijad on piisavalt tasemel selle töö jaoks, kas nad on oma tööst huvitatud ja teevad seda südametunnistuse järgi. On olukord, kus valitsus ja president soovivad ummisjalu tormata Euroliitu, sest imulolevale ladvikule on see kasulik, kuna tekib paarsada ülihästi tasustatud euroametniku töökohta. Rahvas vaatab pealt ja kiidab ajakirjanduses avaldatud ühepoolse kiidulaulu järgi asjale takka.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)