Uuenev Euroopa Liit väärtustab vabadust ja usaldust

1957. aastal sõlmiti Rooma leping, mis algselt kandis nime „Euroopa Majandusühenduse asutamisleping“. Maastrichti lepinguga, mis allkirjastati 7. veebruaril 1992, kustutati „Majandus-” – muudetud redaktsioon sai pealkirjaks „Euroopa Ühenduse asutamisleping“. Käesolev aasta on märgiline, sest esialgse majandusliidu loomisest möödub 60 aastat ja meile tuntud Euroopa Liidu ühe märkimisväärsema alusdokumendi allkirjastamisest 25 aastat.

Euroopa pilgud on suunatud Tallinnale

Hans-Gert Pöttering, kellele anti 2013. aastal Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk, on kirjeldanud Maastrichti lepingut kui „Euroopa Liidu ajaloo viljastavat dokumenti“. „See oli otsustav pöördepunkt integreerituma ja demokraatlikuma Euroopa suunas, mille heaks paljud meist on kogu elu tööd teinud,“ rõhutas ta.

Hetkel on Euroopa Liit taas muutuste teel. Eesti jaoks on tänavune aasta muidugi erilise tähendusega, sest just nii raskel ja huvitaval ajal algab meie aeg olla Euroopa Liidu eesistujamaa. Seoses sellega tõuseb ka meie kodulinn Tallinn suvel Euroopa tähelepanu keskpunkti.

Avalöögiks kujuneb 3. ja 4. juulil Tallinnas toimuv EL-i Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) konverents. Regioonide Komitee on omavalitsusi esindav organ, mis koguneb regulaarselt. Siinkirjutajal on tihedad sidemed selle komiteega – olen ENVE täisliige.

Konverentsi ettevalmistused on täies hoos. Seoses sellega võõrustas Tallinna Linnavolikogu 20. jaanuaril mitteametlikul visiidil viibivat Regioonide Komitee presidenti Markku Markkulat. Kohtumine Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmetega kandis nõuandvat rolli – liikmed tutvustasid, mis teemadega minnakse edasi.

Mainekas konverents toob Tallinna eksperte ja külalisi kogu Euroopast arutlema energiasäästu ning nn roheliste ja tarkade linnade üle. Kuna üks komisjoniliikmetest on ka Euroopa rohelise pealinna žüriis (Tallinn taas pretendeerib 2019. aastal sellele tiitlile) võimaldab ENVE konverents tutvustada meie keskkonnaalaseid saavutusi.

Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungil, mis toimus 8. ja 9. veebruaril Brüsselis, formuleeriti suuniseid, kuidas kohalikud omavalitsused võiksid ja saaksid kaasa rääkida uueneva Euroopa väärtuste hoidmisel ja demokraatia tugevdamisel. Rõhutati, et EL-i ühtse turu neli vabadust, s.t inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine, on elanike jaoks püsiväärtused ja nende säilitamine peab jääma Euroopa Liidu poliitika põhielemendiks.

Regioonide Komitee liikmed avaldasid oma arvamust ka ühtekuuluvuspoliitika tuleviku suhtes. Euroopa Liidu regionaalpoliitika ehk ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on olnud ühtlustada liikmesriikide arengut ning tõsta Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet kogu maailmas. Struktuurivahendeid ehk euroraha on Eesti seni saanud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Hetkel käib debatt, kuidas peaks muutuma nende rahade kasutamine pärast 2020. aastat. Seni pole mainitud fondide rahasid saanud otseselt suunata ettevõtluse või integratsiooni edendamiseks, kuid Regioonide Komitee liikmed on ses osas asunud seisukohale, et just nendes valdkondades võiks tulevikus eurorahasid laialdasemalt kasutada. Samuti tuleks suuremat tähelepanu pöörata tööstuse arengule, sest just see saab olla lahenduseks, et vähendada lõhesid vähemharitute ja haritute vahel. Tööstuse arengu kaudu on võimalik suurendada vähemharitute tööhõivet, pakkudes neile motivatsiooni ja võimalusi enda oskusi arendada.

Liigne bürokratism pärsib arengut

Senine poliitika on tõstatanud debati rahaliste vahendite kasutamise selguse ja bürokratismi vähendamise teemal. Seni on rahade kasutamist seostatud EL-i bürokraatiaga, kuigi eesmärgiks peaks olema pigem suurem usaldus ja vabadus. Ühtekuuluvuspoliitika on vahend, millega jõutakse iga kodanikuni, kuid hetkel on see poliitika iseenda raskuse all kokku kukkumas. Põhjusteks ikka seesama bürokraatilisus, mis pärsib dünaamilist tegutsemist, ja liiga rangelt reglementeeritud abikõlbulikkuse valdkonnad. Uueneva Euroopa Liidu eesmärgiks peab olema tasakaal kontrolli ja usalduse vahel!

Viimase aja sündmuste valguses on Euroopa Liit algatanud idee, et otse rohujuuretasandil uurida kodanike soove ja ootusi uuenevale liidule. Seda ideed toetab ka Regioonide Komitee. Viimati väljendas seda mõtet Eestit külastanud Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi asepeadirektor Jens Nymand-Christensen. Tema sõnul peab uuenev Euroopa pöörama oma näo enam noorte poole ja rääkima otse nendega. „Tahan koos oma kolleegidega nii Euroopa Liidus kui ka Eestis pöörduda noorte poole ning küsida neilt, mida nad Euroopalt tahavad ja mida ootavad,“ märkis Christensen. Selle protsessiga peaks kaasnema poliitiline diskussioon, kuhu on kaasatud kohalike omavalitsuste liidud. Eesmärk on välja töötada innovaatilised ja praktilised lahendused eelseisvate väljakutsetega toimetulekuks. Selles protsessis on kõik kodanikud oodatud oma mõtteid avaldama!

Lahenduseks on vaid järjepidev tegutsemine, meist igaühe panus sidusa ühiskonna loomisse ja vastutus tulemuse saavutamise eest.

KALEV KALLO,

Haabersti halduskogu esimees,

Tallinna Linnavolikogu esimees,

Euroopa Liidu Regioonide Komitee liige

[fotoallkiri] KAITSEVAD OMAVALITSUSTE HUVE: (vasakult) Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, tegevlinnapea Taavi Aas, Regioonide Komitee president Markku Markkula ja Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo.

Jaga |