Miks arvatakse: mida halvem, seda parem?

Leo Mürkhein,      19. aprill 2006


Raadios ja teles kostvad Keskerakonna-vastased ründed lähevad üha halenaljakamaks. Mõistetavalt sõltuvad töövõtjad (reporterid, saatejuhid, toimetajad) oma töö(raha)andjate meelevallast ning need omakorda ühiskonna huvigruppidest, kuid sedavõrd marionetlikku andumust (ühiskonna valvekoera asemel keti- või lõukoeraks hakkamist!) ei tohiks meediaruuporid endale küll lubada.
Selgesti tunnetatav oli selline „suunatud" rõhuasetus viimase nn lindiskandaali käsitluses. Kujutagem ette, kui selles oleksid rollid olnud vahetunud. Milline glamuur siis meie meedias valitsenuks?!
Endiste „kommarite" olemisi ja tegemisi üritatavad sellised saatetegijad omistada Keskerakonnale. Väidan, et nõukaaja reakommust ei olenenud miskit. Ka mõnigi esimees või direktor oli pigem käsutäitja. Pärisvõimuritest niiditõmbajad asusid suuremates keskustes, nn aparaadis, mille võtmefiguurid ja nende järeltulijad (noorkommud) sulandusid hoopiski teistesse kooslustesse, osates säiitada isiklikku status quo'd. Seda aga loetakse kas avalikuks saladuseks või vaikitakse lihtsalt niisama maha.
Väidan, et 90% Keskerakonda mõistvast-toetavast elanikkonnast ei soovi ega lubaks eelnenud elukorraldust, küll aga ootab mõistvat, inimväärset valitsemist.
Objektiivne ja kriitiline ühiskonnaelu peegeldamine tõstaks infovahendajate mainet ja aitaks vähendada kahe Eesti vahelist lõhet. Ent äkki on see teatud huvigruppide jaoks hoopiski vastunäidustatud, ja meedia abil segatakse vett eesmärgil: mida halvem, seda parem?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)