Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädala juubilar SIIRI SISASK 45

INDREK VEISERIK,      18. september 2013

Nii siinkirjutaja kui ka paljude tuhandete teiste eestlaste jaoks oli 2011. aasta üldaulupeol Siiri Sisaski esitatud laul „Mis maa see on?" üks meie lähiajaloo võimsamaid hetki. Peene sotsiaalse närviga artist suutis kanaliseerida oma emotsioonid laulu (sõnad Peeter Volkonski) sel viisil, et see liigutas ka kõige tuimemaid kuulajaid.
 


Lausa fantastiline oli kuulda:

Mis maa see on, kus halastus on ohus,

kus vabadus on maasse kaevatud?

Kus on siin õiglus, kus on rahukohus,

kust õiglust otsima peaks vaevatud?

Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,

on roostes häbi, südameta rind...


Laulu ajal näitas telekaamera Lauluväljakul esireas seisvaid president Toomas Hendrik Ilvest ja peaminister Andrus Ansipit, kes paistsid vaikselt kaasa ümisevat. Ometi see raevukus, millega Sisask oma laulu esitas, oli ju nende meeste roostes südame vastu suunatud. Lauljatari võime tol hetkel meie valitsejad, ilma otseselt kedagi süüdistamata, paljaks kiskuda oli imekspandav. Ükski Ansipi ega Ilvese poliitiline konkurent pole seda suutnud nii hästi teha kui Siiri Sisask siis. (Huvitav, kas Ilvesel ja Ansipil oli ka piinlik? Vaevalt...)



Siiri Sisask sündis 21. septembril 1968 Raplas. Ta on lisaks laulmisele teinud karjääri ka filmi- ja muusikalinäitlejana ning esinenud muusikaetendustes. 1987. aastal lõpetas Tallinna 1. õhtukeskkooli. Esines ansamblitega "Ruja" ja "Vitamiin" ning on töötanud solistina reisilaevadel. On kirjutanud laule, samuti muusikat teatrilavastustele.


Lauljadebüüdi tegi ETV muusikasaates "Kaks takti ette", esitades Raimond Valgre loomingut. Olles laulnud paljude heliloojate loodut, on ta nüüdseks keskendunud põhiliselt enda loomingu ettekandmisele.


4. septembri Kesknädalas nentis endine Nukuteatri direktor Meelis Pai, et Eesti kultuuriinimesed ei julge tõde välja öelda. Jah, see on kahjuks nii. Kuid siin on ka meeldivaid erandeid - Siiri Sisaski puhul Pai väide ei kehti.


Toon mõned näited Siiri Sisaski ütlemistest:


„Aga kui ollakse ühe riigi juht ja juhtiv organisatsioon, siis ollakse valitud seda tegema, siis peab selgeks tegema, et riigis ei olda mitte üksi, vaid tipust peab oskama piltlikult öeldes näha ka seda korrusmaja, mis asub allpool. Kui näha ainult kaheksandat ja üheksandat korrust, aga mitte seda, et esimene korrus mädaneb, siis see uuristab ju kõrgemal olija jalgealust. Iga tegematajätmine hakkab siin riigis väga kõvasti tunda andma." Linnaleht 22. veebruar 2013


"Arvatavasti inimesed, kes tänases Eestis elukallidusega lahedalt toime tulevad ja kes ise puudust kannatama ei pea, ei kujuta ettegi, kui kasinalt suur osa Eesti peredest elab. Karm, aga tõsi, et üllatavalt suured elektriarved, millega me nüüd toime tulema peame, panevad nii mõnegi perekonna vaesuma. Tõsine vaesumine ootab osa rahvast alles ees." Delfi 3. märts 2013


„Nagu enne valimisi on mõned erakonnad nüüd korraga üllatavalt isamaalisteks oma sõnumitega läinud, nagu oldaks esimest päeva poliitikud. Miks me peame neid uskuma, või usaldama? Sest tegelikult ju räägivad hoolimisest teod, on ju olnud aega neid tegusid teha ka varem ja sellega olekski kõik klaar." Postimees 8. september 2013


Siiri Sisaski enda puhul on suurepärastele mõtetele järgnenud ilusad teod. Tema eestvedamisel tegutseb Raplas MTÜ Saagu Valgus, mille eesmärgiks on aidata vaesuses elavaid peresid, kusjuures eriline tähelepanu kuulub niisugustes peredes kasvavatele lastele. Raskustesse sattunud peredele jagatakse annetatud esemeid tasuta. Raha peredele kätte ei anta, vaid neil aidatakse tasuda arveid, mida on võimalik kontrollida.


2003. aastal Siiri Sisask valiti Res Publica nimekirjas X Riigikogu liikmeks. IRL-i kuulumine ja niisama Riigikogus istumine kuuluvad ilmselt tema elu piinlikemate momentide hulka, millest ta pigem sooviks vaikida.


Siiri Sisaski suurimaks tragöödiaks ongi see, et ta pole suutnud või julgenud endale valida õiget erakonda, kus saaks oma võimeid efektiivselt rakendada. Vajadus kõrgemal tasandil head teha on tal endiselt tugevasti olemas. 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta üksikkandidaadina, kogudes 771 häält, kuid ei osutunud valituks. Üksipäini ei tee poliitikas midagi, vaja on ikka tegutseda koos mõttekaaslastega.


Miks mitte sel juhul astuda Keskerakonda? Vaimselt on Siiri Sisask ja Keskerakond teineteisele väga lähedased olnud pikki aastaid. Ühinemisel ootaks neid ees viljakas koostöö.


Kuid milline eestlastele sümboolset tähendust omav loominguline inimene julgeks astuda Keskerakonda pärast seda, kui Keskiga liitunud „Vennaskonna" artist Tõnu Trubetsky mõnitati meedias vaeseomaks? Ilmselt vaid selline inimene nagu Siiri Sisask.


INDREK VEISERIK




Viimati muudetud: 18.09.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail