On üks NATO-vastane partei

Sama seisukohta on väljendanud nüüd peaminister Jüri Ratas, Keskerakonna praegune esimees. Sellega on asi selge.

Samal ajal tuleb poliitikutel vaadata otsa reaalsusele.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringute kohaselt on viimastel aastatel olnud NATO-sse kuulumise vastu viiendik Eesti elanikest. See on vähemus, kuid märkimisväärne vähemus, mille olemasoluga peavad demokraatlikus riigis arvestama ka erakonnad. Eriti need, mis üritavad esindada mitte-eestlasi, sest neist toetab Eesti NATO-sse kuulumist vähem kui kolmandik.

Eestis on täna üks NATO-vastane partei. See on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, mis hakkas levitama käesoleva aasta 9. mail lendlehti üleskutsetega peatada NATO. Paljudele eestlastele võib see tulla üllatusena, sest eestikeelne meedia ei ole pööranud Vasakpartei NATO-vastasele kampaaniale üldse mingit tähelepanu, aga seda on kajastanud Sputnik, Baltnews ja venekeelne Delfi. On selge, et Vasakpartei kampaania on seotud lähenevate kohalike valimistega, sooviga ennast kuidagi nähtavaks teha.

Vasakpartei ei ole olnud valimistel seni kuigi edukas, aga kui mõelda selle peale, et viiendik Eesti elanikest on NATO-sse kuulumise vastu, siis võib nende kampaania langeda viljakale pinnasele. Eriti kui leidub parteisid, mis aitavad samal ajal kaasa rahvussuhete pingestumisele teisest küljest.

Eesti suuremad erakonnad peavad tõsiselt mõtlema, mida sellise olukorraga pihta hakata. NATO-sse kuulumise selgitamine Eesti venekeelsetele elanikele ei ole ainult Keskerakonna asi. Sellega peavad tegelema ka Reformierakond, SDE ja IRL, EKRE ja Vabaerakond. Vastasel korral saavad neist NATO-vastase partei objektiivsed liitlased, kes räägivad eestlastele üht, aga ei vaevu venelasi üldse kõnetamagi.

Jaga |