Tulumaksureformist võidab enamik Eesti inimestest

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas konverentsi avades, et tulumaksureformi üks eesmärke on võrdsema ühiskonna ja kaasavama majandusega riik, kus loodav kasu jagatakse kodanike vahel võrdsemalt. Ratas tõi välja, et kuna maksudest laekub ülekaalukalt suurim osa rahast, mida riik eelarves jagab ning valitsus poliitiliste otsuste toel meie kõigi heaks suunab, tuleb majandusaruteludes rääkida ka sellest, kuidas tõsta iivet ja eluiga, suurendada ühiskonna sidusust ja võrdsust ning kasvatada tootlikkust. Ta palus, et edaspidi panustaksid suuremat palka saavad inimesed maksudena võrdsema ühiskonna arengusse rohkem kui seni.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas oma ettekandes, et Eestis on endiselt liialt vähe maksusolidaarsust ning et siinjuures oleks lahenduseks astmeline tulumaks kui euroopalik tulumaks. „Eestis pikalt valitsustasandil eksisteerinud hirm astmelise tulumaksu ees ei ole kuidagi põhjendatud ning on pigem mõjunud Eestile pärssivalt. Tuleval aastal ellu viidav maksureform ei too meile küll klassikalist astmelist tulumaksu, kuid tegemist on sammuga õiges suunas. Sellest võidavad kõik kuni 1776 euro suurust tulu teenivad inimesed, mis moodustab koguni 75 protsenti elanikest,“ rääkis Simson.

Oluline reform

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov märkis oma esinemises tulumaksureformi kohta, et raske on ajaloos meenutada sellist otsust, mis mõjutab positiivselt 600 tuhandet inimest, ja eriti just madalapalgalisi. Tema sõnul on madalapalgalised Eestis kõrgelt maksustatud ning tulumaksuvaba miinimumi tõus on mõeldud just neile. Samuti tõstis asekantsler esile, et kuna maksuvaba tulu on kasulik töölkäijatele, annab see positiivse panuse tööjõupuuduse leevendamiseks ning parandab riigi konkurentsivõimet. „Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on väga oluline instrument, millega meelitatakse neid, kes veel pole tööjõuturul, tööjõuturule tulema,“ ütles ta.

Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg andis põhjaliku ülevaate tulumaksusüsteemist. Ta sõnas, et progresseeruva tulumaksu kriitika kerkis 1950. aastatel, sest tulumaksusüsteem läks järjest keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Rääkima hakati ebaõiglusest, maksuvarjamistest ja töömotivatsioonist, mida progresseeruvale tulumaksule omistati.

Majandusteadlane rõhutas aga, et 60 aastat vana kriitika ei ole enam ajakohane. „Praegu pole argumente, miks meil peaks olema proportsionaalne tulumaksusüsteem,“ ütles Trasberg. Ta tõi välja, et proportsionaalse süsteemi puhul on tulu kogumine piiratud, puudub majanduse automaatne stabiliseerimisvõime ehk süsteem võimendab ülekuumenemist ja majanduskriisi ning selle osaks on mitmed üksteisega vastuolus olevad maksuvabastused.

Lisaks märkis Trasberg, et kui me ei maksusta tulusid, tõusevad järelikult näiteks tarbimismaksud ning läbi ei saa viia ka ettevõtete sotsiaalmaksureformi. „Praegune süsteem blokeerib suure paketi võimalikke maksumuudatusi. Süsteem ise takistab reformide läbiviimist,“ rõhutas ta. Majandusteadlane selgitas, et proportsionaalne tulumaks on muutunud teatud piirkonna maksuks, mis on kasutusel eelkõige endistes NLiidu maades ning nüüdseks on kadunud selle innovaatiline maine. „Pigem seob proportsionaalne tulumaks meid hoopis madala haldussuutlikkusega,“ kinnitas ta.

Soome eeskujul

Konverentsil peetud maksudebatil märkis ettevõtja Indrek Neivelt, et seni on maksustatud tulu, millega pole võimalik ära elada.

„See on lubamatu. Maksupoliitika nurgakivi peab olema, et ei maksustata tulu, millega ei ole võimalik ära elada,“ rõhutas Neivelt. Ta sõnas, et tulumaksuvaba miinimum peab kindlasti tõusma, kuid tema oleks enam maksustanud kinnisvaraomanikke ja suurema tulu saajaid.

Neivelti sõnul on meil muutunud müüdiks, et maksusüsteem peab olema lihtne ja et seda ei tohi muuta. „Kui kogu maailm muutub, siis on üks asi, mis ei muutu, ja see on Eesti maksusüsteem,“ ironiseeris ettevõtja. Tema sõnul peab maksusüsteem muutustele reageerima ja see, mis oli hea 20 aastat tagasi, ei ole seda enam praegu.

Tööandjate Liidu esindaja, ettevõtja Meelis Einsteini sõnul on õige, et tulumaksuvaba miinimumi tõsteti. Tõus 500 euroni tähendab ka, et palgatõususurve pole enam paljude ettevõtete jaoks nii terav. Samuti läheb osa rahast ettevõtlusse ja kaubandusse tagasi, seega võidab ka ettevõtlus.

Einstein ütles, et üks asi on sotsiaalne õiglus, aga teine on konkurentsivõime. „Kui tahame Soome tasemele jõuda, siis ei õnnestu see nii, et teeme sama asja ja jõuame neile järele. Kindlustame ka enda konkurentsivõime, et kasv oleks suurem ja jõuaks vähemalt väikeste sammudega neile järele,“ selgitas tööandjate esindaja.

AIVAR JARNE

[fotoallkiri]    Keskerakonna korraldatud tulumaksureformi-konverentsil arutati tulumaksuvaba miinimumi tõusu üle. Konverentsi paneeldiskussioonist võtsid osa (vasakult) majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Eesti Tööandjate Liidu esindaja, ettevõtja Meelis Einstein, Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ja ettevõtja Indrek Neivelt.

Ettekannetega esinesid peaminister Jüri Ratas, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg ja minister Kadri Simson. Foto Indrek Veiserik

Jaga |