Uus trend: määrusega tehakse seadusi

ORAS-e rohkem kui 40 seadusemuudatust on läbi aastate kaasa toonud traagilisi inimsaatusi ja lõputuid pisaraid. Mitmekümned tuhanded inimesed on koduõigusest ilma jäänud. Seda kõike on toime pannud mitte võõrad võimud ja võõrad väed, vaid meie oma Eesti riik.

Kui vaatame ORAS-e tänast seaduseelnõu, siis on see täiesti tavaline. Siin vähendatakse vara kompenseerimise väljamaksetele sätestatud ajalisi ja mahulisi piiranguid, suunatakse edaspidi kogu maa erastamisest laekuv raha stabilisatsioonireservi asemel omandireformi reservfondi jne.

Ent saatan peitub ikkagi alati detailides. Seekord on salaplaan peidetud valitsuse 13. juuli 1993. aasta määruse nr 216 muutmise eelnõusse, mis oli saadetud kooskõlastusringile, sh Linnade Liidule, selle aasta oktoobri lõpus. Määruse eelnõu sisaldab muu hulgas Saksamaale ümberasunutele ja Saksamaal kompensatsiooni saanutele varade tagastamiseks tehtavat muudatust. Seni oli see välistatud ORAS-e § 17 lõikega 5.

Nüüd nähakse määruses ette võimalus Saksamaale ümberasunutel ja seal oma vara eest juba kompensatsiooni saanud isikutel veel kord seda vara Eesti omandireformi aluste seaduse alusel tagasi saada, juhul kui nad Saksamaal saadud kompensatsiooni tagasi maksavad.

Linnade Liit leiab, et Saksamaalt vara eest juba kompensatsiooni saanutele vara tagastamist võimaldavate erinormide kehtestamine määrusega muudab ORAS-e § 17 lõike 5 regulatsiooni, mistõttu on see vastuolus meie põhiseadusega. Seega, tegemist on seadust muutva määrusega, mis on Eesti Vabariigis võimude lahususe põhimõttest tulenevalt põhiseaduse kohaselt välistatud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on korduvalt rõhutanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim volitatud andma üksnes seadust täpsustavaid määrusi, mitte aga muutma seaduste sisu.

Veel kord - ORAS-e § 17 lõige 5 sätestab, et omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Ka Linnade Liit ja ka Tallinna linnavalitsus peavad oluliseks märkida, et ORAS ega ükski teine õigusnorm ei näe ette, et vara saab tagastada isikutele, kes sama vara eest saadud kompensatsiooni tagasi maksavad.

Ka Tallinna ringkonnakohus on mitmes haldusasjas asunud seisukohale, et ORAS-e § 17 lõige 5 ei võimalda vara tagastada, olenemata selle eest varem saadud kompensatsiooni tagasimaksmisest Saksamaale.

Kui nüüd omandireformi läbiviimise lõppjärgus, mil enamik vara tagastamise taotlusi on kehtivalt lahendatud, teha see muudatus, rikutakse kõikide nende isikute õigusi, kes enne ORAS-e kehtestamist saadud kompensatsiooni tõttu on jäänud ilma vara tagasisaamise võimalusest. Kuid eelkõige on muudatus ebaõiglane massirepressioonide läbi kannatanud isikute suhtes, kellele selle vara eest makstud sümboolne kompensatsioon välistas vara tagastamise õiguse.

Mida tähendab selle kompensatsiooni tagasimaksmine? Kas omal ajal makstud kompensatsioonisumma tolleaegses vääringus on üldse võrreldav tänase vääringuga? Loomulikult mitte. Tänapäeval tähendab see võib-olla seal tühist kommiraha, aga eelnõu autorite idee järgi toimides saab selle eest tagasi miljoneid eurosid ja selle väärtuses kinnisvara Tallinna kesklinnas.

Nende muudatuste sisseviimise tagajärgi, mida praegu vargsi tehakse, ei suuda praegu vist mitte keegi prognoosida. Küsime, kas siis tõesti nendele inimestele, kes on juba 20 aastat kohut käinud ja kelle suhtes kohtulahendid on juba jõustunud, algab see kõik otsast peale? Kust on need ideed tulnud? Mäletame kõikvõimalikke ORAS-e parandusi, näiteks nn „Jaanus Betlemi tädi" kohta jmt. Mäletame vara tagasisaajate ringi korduvaid laiendamisi.

Ent kelle huvides on need Eesti inimestele kuuluvad varad antud juhul põhiseadusevastaselt ei tea kellele Saksamaal tagastada ja mis on sealt vastu saadud? Ehk - kas kellelegi on sealt makstud valimisrahasid ja nüüd ollakse võlgu? Nimed, kes on selle salajase määrusega juba välja tulnud, on Uku Hänni, Siim-Valmar Kiisler ja Jürgen Ligi.

MARIKA TUUS-LAUL

[fotoallkiri]   SAKSAD PEAVAD OMA VARA KÄTTE SAAMA: Marika Tuus-Laul (pildil) kirjutab, et valitsusel oli salakaval plaan määruse abil seadust muuta, mis aga on põhiseadusevastane tegevus.

Seaduseelnõu, millega taheti teha omandireformiseadusesse paar muudatust, oli ise üsna tavaline, kuid seda määrust, millega toodi seadusesse sisse mõte anda baltisaksa ümberasujatele tagasi kord juba kompenseeritud kinnisvara, riigikogulastele isegi ei näidatud.

Jaga |