Keskkonnaharidus massidesse!

Alustada teavitustööd noorte seas

Eesti proovib samuti liikuda selles suunas. Poliitikud peavad kõnesid, üles pannakse keskkonnatelke, korraldatakse tänavakampaaniaid jm. Pidevalt võib näha sotsiaalreklaame, mis kutsuvad hoolitsema meie maa ja tema looduse eest. Kuid siiski võib veel öelda, et areng on alles lapsekingades ning pigem vaid entusiastide vedada.

Jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb kiiremas korras alustada teavitustööd just tänaste noorte seas. Lastele ja noortele on kergem selgitada, miks on vaja prügi sorteerida, miks ei tohi prahti visata tänavale, miks peab energiat kokku hoidma ja kuidas vett säästa. Nendest, kel pole veel kujunenud seisukohti, kuidas elukeskkonda täisväärtuslikuna hoida ja jätkusuutlikkust säilitada, tulekski alustada keskkonnateadlikkuse suurendamist.

Eestis on viimastel aastatel loodud mitu keskkonnahariduskeskust. Tegutsevad erinevad MTÜ-d - liidud ja ühendused, kes propageerivad keskkonnasõbralikku eluviisi ja korraldavad vastavaid infopäevi. Kuid kogu see tegevus tundub ikkagi kaootiline ning vajaks keskset juhtimist. Ainult siis saame püüelda muu Euroopaga samale tasemele jõudmist.

Keskkonnaharidus peaks olema kohustuslik

Juba lasteaias saaks mänguvormis seletada, miks ei tohi prügi tänavale visata, mis prügi kuhu liiki kuulub ning miks kraan on vaja pärast kasutamist kinni keerata.

Selleks et kõigest aru saadaks ja vajalik meelde jääks, oleks tarvis õppusi korrata igal aastal, kord-korralt üha põhjalikumalt.

Õppused peavad sisaldama nii teooriat kui ka praktikat, et noor saaks reaalselt midagi proovida. Võiks näidata filme, külastada loomaaeda, kus korraldada orienteerumismänge ja viktoriine (sama võib teha ka botaanikaaias). Kehalise kasvatuse tunnis saab sügisel/kevadel korraldada väikseid rattaretki, talvel suusaretki.

Praegustes geograafia- ja bioloogiaõpikutes sisalduvad küll keskkonnaõpetuslikud teemad, kuid tihtipeale käsitletakse neid ajanappuse tõttu põgusalt ning tervikpilt jääb arusaamatuks. Tarvis on muudatusi riiklikus haridusprogrammis ning Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi enamat koostööd.

Inimeste käitumismallid olenevad informeeritusest. Seepärast saab kohustusliku keskkonnaharidusega ära hoida palju arusaamatusi.

Keskkonnateadlikkus jõudku massidesse! Seda peavad valdama kõik noored, olenemata sellest, kuhu edasi õppima minnakse, - juristiks, õpetajaks, arstiks või ettevõtjaks. Kõik nad vajavad baasteadmisi, et tegutseda loodusega kooskõlas.

Just Haridus- ja Teadusministeerium peab sellele teemale panema suuremat rõhku. Me ei saa endale lubada mahajäämust kogu ülejäänud Euroopast.

KARINE OGANESJAN, Keskerakonna Noortekogu Roheliste Kogu esimees

SVEN PITKVE, Keskerakonna Noortekogu Roheliste Kogu juhatuse liige

Jaga |