Kus on kodu, kuhu lapsi sünnitada?

HELLE KALDA,      19. november 2003


Eesti rahvaarv kahaneb 6000 inimese võrra aastas. ÜRO uuringu kohaselt väheneb aastaks 2050 elanikkond 46,1 protsendi võrra, millega Eesti on hääbuvate riikide maailmanimistus esikohal. Valitsus peab ilusaid kõnesid sündimuse suurendamisest ja emapalgast. Kus on kodu, kuhu lapsi sünnitada?

Vastuse küsimusele eesti rahva suitsiidliku demograafilise käitumise põhjuste kohta leiame, kui analüüsime iseseisvusajal teostatud kodu- ja perevaenulikku poliitikat, mille suureks meistriks tõusis omandireformi vaimne isa ja läbisuruja Mart Laar. Omandireformi käigus teostati 100 000 põliselaniku siseküüditamine, kui kodud, mida inimesed olid aastakümneid rajanud ning hoidnud, võõrandati endistele omanikele või nende sugulastele.

Isamaaliidu teostatud küüditamine
Isamaaliidu teostatud küüditamine jõudis küünilisuse viimasele piirile, kui tagastatavate eluasemete nimekirja lülitati isegi need kooperatiivkorterid, mille eest endised omanikud olid 50 aasta eest pangale jõudnud tasuda vaid esimese sissemakse. Baltisakslastele juba kord Eesti riigi poolt kompenseeritud kinnisasjade kinkimisplaan takerdus tänu avalikkuse otsustavale vastuseisule.
Senise koduvaenuliku poliitika tulemused kannavad täna vilja. Sundüürnike lapsed, kes on tundnud riigipoolset ülekohut, ei suuda shokist toibuda. Nende demograafiline käitumine kannab hirmu pitserit.
Peale sundüürnike seati kinnisvaraturult riigi- ja munitsipaalelamispindade väljatõrjumisega löögi alla vähemkindlustatud pered, kes moodustavad üle poole elanikkonnast. Kõrgeks kruvitud kinnisvarahinnad on loonud olukorra, kus Tallinnas elab ühes korteris kolm põlvkonda. Kitsikus ja perspektiivi puudumine ei pane noori mõtlema oma kodu loomisele ja laste soetamisele, sest riigi tekitatud ebakindlus homse päeva ees pärsib demograafilist käitumist.

Partsi valitsuse naiivsus tühjendab eestlaste elujõudu
Laiahaardeline ebakindluse kultiveerimine on õige hoo saanud Juhan Partsi juhitud valitsuse naiivsetes ja ülejala ettevalmistatud reformides, kus koolide sulgemine maapiirkondades tühjendab terveid seni elujõulisi külasid, vanemapalga sisseseadmine tõstab sünnitajate vanusepiiri, sest lapse abil äri ajamiseks soovitakse võimalikult head positsiooni, s.o karjääriredelil edasijõudnule pakutavat kõrgemat palka.
Just küünilisus ja rahva tõelistest probleemidest eemaldumine on praegusest valitsuskabinetist vorminud kodu- ja lastevaenuliku monstrumi, kus luuleline rahvastikuminister annab käsu, et järgmistel aastatel peab Eestis rohkem lapsi sündima, mainimata poole sõnagagi, millised riigipoolsed abinõud iibe tõstmise tagavad. Ega te, mehed, ometi arva, et ülikõrge emapalk 20 protsendile naistest paneb sünnitama kõik naised?
Eesti paremparteidel tuleb demograafilise katastroofi lävel tunnistada sotsiaalsete eksperimentide läbikukkumist. Just end parempoolseks ja üliliberaalseks kuulutanud parteide viljeldav poliitika on meid selleni viinud. Nüüd tuleb loovutada otsustusõigus vastutustundlikele erakondadele, kes suudavad taastada inimeste usalduse riigi tulevikku ning seeläbi oma kodu ja lähedaste homsesse päeva.
Eesti poliitika on väljumas parlamendisaalist tänavale, sest valitsus pole suutnud väärtustada haridus- ja kultuuritöötajate panust riikluse aluseks olevate põhiväärtuste säilitamisel. Kuni istuv valitsus ei suuda hinnata inimest, kodu ega perekonda, jääme juhtima hääbuvate rahvaste nimekirja.

Senise koduvaenuliku poliitika tulemused kannavad täna vilja. Kümned tuhanded sundüürnikud ja nende lapsed, kes on tundnud riigipoolset ränka ülekohut, ei suuda shokist toibuda. Nende demograafiline käitumine kannab hirmu pitserit.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)