Kes kuulaks ära pensionäri mure?

HILJA KUKK,      16. mai 2001


Eakad inimesed on riigi krediitoriteks tehtud. Kui raha kusagile juurde vaja, siis võetakse sotsiaalsummadest. Kui Riigikogu saadikud oma tervise turgutamise ja sissetuleku eest muretsevad, võtavad nad aluseks ikka keskmise töötasu. Miks nad ei taha arvestada oma töötasu tõusu miinimumpalgast lähtudes?

Kui hiljaegu olime Toompeal, kus meiega vestlesid peaminister Mart Laar ja sotsiaalminister Eiki Nestor,
jäi mulle mulje,et sotsiaalprobleemid on meie riigis teisejärgulised. Ühtegi konkreetset lahendust ei otsitud ega püütud leida. Kui küsisin, kas ei tuleks üle vaadata nn toimetulekupiir 500 krooni, siis vastust ma ei saanud.

Piinlik 500kroonise rahatähe ees

Mul on tõepoolest ebamugav meie kaunilt kujundatud raha ees, millest on toimetulekupiiriga naljanumber tehtud. Elu on ju niivõrd kalliks läinud, et selle rahaga varsti enam ellu ei jää.
Kui öeldakse, vaheta suur korter ära ja mine väiksemasse, siis ütlen, et see on siis väljapääs -- kui vahetuse tulemusena jääks 500 krooni asemel kätte tervelt 1000 krooni.
Toon näite. 30. mail käis meil juriidilisel konsultatsioonil inimene (väga väjapeetud ja heatahtlik), kes vahetas oma korteri ja asus elama Lasnamäe Vanurite Majja. Ja kujutage ette, ka seal peab tema maksma nii kõrget üüri ja teenustasu, et vaevalt jääb kätte seesama õnnetu 500 krooni.
Mujal maailmas on on inimesele toimetulek kindlustatud, et ta ei peaks oma harjunud elukeskkonnast enneaegselt lahkuma. Seal lahkub inimene oma kodust juhul, kui vajab pidevat arstiabi ja üksinda ei tule enam toime. Millal ometi meie poliitikud hakkavad sellest aru saama, et kõige odavam eakas inimene riigile on see, kelle toimetulek on kindlustatud, sest inimene viib selle raha ringlusse ja käibemaksu näol laekub see riigile tagasi.
Kui palju inimene kulutada võib? Kes riigimeestest vastaks, kui palju 500 krooonist saab kulutada söögile ja hügieenitarvetele, ravimitele, sõiduks väljapoole elukohta, kultuurile, rõivastele ja jalanõudele, telefonile, elektrile, külmale ja soojale veele?

Miks meist võlausaldajad tehti?

Ma ei mõista, miks on meid, eakaid inimesi, muudetud riigikrediitoriteks? Kui kusagile raha vaja, siis ikka sotsiaalsummadest. Miks tahetakse indekseerida sotsiaalsummade pealt, kui need on isegi juba meie eakate vahel ära jaotatud, nii et tõusu loota ei olegi. Kõik ju kallineb. Kui Riigikogu hoolitseb oma tervise ja sissetulekute eest, võttes aluseks vabariigi keskmise töötasu, siis miks ei taha nad arvestada oma töötasu tõusu kehtivast miinimumpalgast? Oleks nagu loogilisem, sest keskmise palga arvutamine on mulle natuke arusaamatu, sest vaesuspiiril elavate inimeste arv on väga suur.
Näiteks: üks saab palka 60 000 krooni kuus, aga kahekümnel võrdub kuupalk 2000 krooniga. Siis 20 töötajat saavad kuus 20 x 2000 = 40 000 krooni. Seega kokku tuleb 60000 + 40000 = 100 000 krooni. Leiame aritmeetilise keskmise, mida nad seal statistikas kasutavad. 100 000 : 21= 4761 krooni. Mitte 2000, mida saab enamik.
Riigikogulase palk on sellest summast üle nelja korra suurem. Keskmise palga arvutamisel ei ole töötasud jagatud gruppidesse ja sellel alusel leitud keskmine ei näita tegelikku olukorda, sest suur keskmine on saadud tipptöötajate palkade arvel.

Piir, millest alla ei saa minna

Elamismiinimum, millest allapoole ei saa, oleks minu arvestuse järgi 2500 krooni. Riigimehed ütlevad, et
raha ei ole. Aga öelge palun, mida olete teinud selleks, et kaoks ümbrikupalk ja lõpeks rahade kantimine mustadesse aukudesse. Seega ei leita seda 1000 krooni, mida riiklikule pensionile lisaks panna. Need miljonid, mis on mõttetult tuulde visatud (vallandamise kompensatsioonid, vahendustasud riigivara mahamüümisest jne).
Selle asemel võtsid riigimehed 80aastaselt ära sellegi 40 krooni, mis oli neile väikeseks toetuseks. Nüüd pidid auväärsed eakad inimesed leppima vaid mõnekroonise pensionitõusuga. Samas vabastatakse suurettevõtted tulumaksust. Riigil jäi saamata miljard krooni. Samas on lahendamata üksikute pensionäride ja paljulapseliste perede toimetulek.

Kes kannab vastutust?

Mina tahaksin teada, kes vastutaks? Pensionäride, paljulapseliste perede ja vaeste eest. Mujal maailmas vastutavad peaminister, rahandusminister, majandusminister ja sotsiaalminister.
Kes vastuab meil? Mina seda ei tea. Mulle pole seda keegi öelnud.
Ükskord tuleb see küsimus lahendada.
Aega enam ei ole! Hinnatõusud tuleb rahvale põhjendada ja näidata kasumi investeeringud ülemuste palkade tõusu aasta jooksul. Sõidupiletite hindade tõusu tuleb argumenteerida. Tuleb selgitada, kuidas asja lahendada. Pension peab andma sotsiaalse kindlustatuse kõigis eluvaldkondades ja toimetuleku elus.
Praegustele pensionäridele tuleks teha pensionide ümberarvestus, võttes aluseks töötasu ja töötatud aastad. Töötasu arvestada kroonides praegustes hinnetes antud erialal. Pensioni suuruseks saaks olla
50 - 55 % töötasust pluss töötatud aastate koefitsient. Miinimumpension ei tohi olla väiksem kui
miinimumpalk. Vastavalt miinimumpalga ja elukalliduse tõusule tõuseks ka pension. Nii nagu on kombeks demokraatlikus maailmas.
Kuid meie ju ei ela seal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)