Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Rahvusluse mõiste sasipundar

OLEG BUROV,      25. veebruar 2009

Esiteks, on see mõiste positiivne või negatiivne? Vastuseks võib öelda: oleneb sellest, mis mättalt vaadata.

Rahvuslus on maailmavaade, eneseteostuse vorm, teatud kultuuri säilitamise vorm, rahvusliku iseolemise kinnistamise vorm, oma keele, kultuuri, tõekspidamiste ja oma etnilisel alal omariikluse loomise ja säilitamise vorm. Eestlastele ja teistele väikerahvastele on rahvuslus (mitmetes keeltes: natsionalism) positiivne ja tervitatav liikumine oma identiteedi säilitamise nimel. Paljurahvuselistele suur- ja koloniaalriikidele, nagu näiteks Venemaa, Prantsusmaa, kunagi eksisteerinud Suurbritannia jmt, tähendab see aga riigivastasust, sest iga väikerahvas, kes pürgib iseseisvuma, samaaegselt  lammutab seda riiki, mille koosseisus ta parajasti on.

Minu arvates on rahvuslusel ka sellised negatiivsed tahud,  nagu näiteks natsism, mis kuulutab mingi rahvuse ülimust  teiste, väidetavalt  alamrahvuste  suhtes, või šovinism, mis pidevalt  üritab kõiki oma riigi koosseisus olevaid rahvaid ümber rahvustada, olla nendele vanem  vend, mitte aga võrdõiguslik naaber. See arusaam on šovinistide teadvusse nii sügavale  juurdunud, et segab neil rahulikult elada ühiskonnas – nad üritavad teistele, mõnikord asukohamaa põlisrahvalegi, kaela määrida oma arusaama rahvuslusest ja nõuavad  oma keelele riigikeele staatust.

Rääkides venelastest Eestis oleks, aeg lahti mõtestada, kes nad ikkagi on. Esiteks, muistsete veneedide järeltulijad, kellest tuleneb ka eestlaste idanaabri nimetus: venelased [Eesti Entsüklopeedia andmeil olid veneedid slaavi hõimud, kes mõne antiikautori (Plinius Vanem, Tacitus, Ptolemaios) teatel elasid esimestel sajanditel p.Kr Odra ja Visla jõgikonnas ning Karpaatidest põhja pool; nende nimetusest on tulnud läänemeresoome keeltesse sõna „vene“ – Toim.]. Hiljem lisandusid   kirikupõgenikud-usupagulased ehk vanausulised. Seejärel, Esimeses maailmasõjas võidelnud Vene Loodearmeest siia jäänud isikud ja nende järeltulijad, samuti ka  revolutsioonipõgenikud. Palju inimesi suunati  Eestisse tööle,  näiteks asendama eestlastest töölisi sellistes liidutehastes nagu Dvigatel. Eestisse on jäänud elama Punaarmee ja Nõukogude armee veterane. Siin asub ka nn uusvenelasi.

Paljud siinnimetatuist on  tõsiselt eestimeelsed ja loevad ennast eestimaalasteks ning on valmis Eesti nimel tegutsema, kuid neid ei saa nimetada eestlasteks, Eesti rahvuslasteks, sest nad on teisest rahvusest. Siinkohal tuleb esile tõsta sõna „patriotism“. Paljud mitte-eestlastest Eesti patrioodid on mitmendat põlve, isegi kümme või enam, elanud Eestis ja mingit teist  kodumaad endale ette ei kujuta.

Ülaltoodust johtub, et vene rahvuslikku erakonda Eestis luua ei saa, kuigi seda on üritatud teha, sest kõigil nimetatud vene rahvusgruppidel on absoluutselt erinevad poliitilised arusaamad.

 

OLEG BUROV, Saku vald, Harjumaa

 

 



Viimati muudetud: 25.02.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail