Pakosta kahjustas Eesti mainet

TOOMAS ALATALU,      09. oktoober 2002


Slovakkia ei ole Eesti. Täpselt samuti ei saa kõrvutada ka Slovakkia ekspeaminister Vladimir Meciari (ametis 1992-94, 1994-98) Edgar Savisaarega, nagu tegi seda hiljuti oma kõnes Bratislavas Isamaaliidu juhatuse liige Liisa Pakosta, mustates niimoodi praegust Eesti võimu.

Kui meil Slovakkiaga midagi ühist on, siis vaid see, et kuigi Meciari partei võitis kindlalt 1998. a valimised (ka äsjased 2002. a valimised), ei saanud ta isegi mitte katset valitsuse moodustamiseks. Temast lihtsalt mindi mööda ja toodi võimule kolme ülejäänud erakonna võimuliit. Täpselt samaga sai Eestis 1999. a hakkama president Lennart Meri 1999. a. See on ka kõik, mis on kõrvutatav.

Isamaa ju teab tõde

Loomulikult teavad seda kõike suurepäraselt ka Isamaaliidu liidrid, teadsid endise Kolmikliidu liidrid, kes viimastel aastatel korduvalt püüdsid väita, et Edgar Savisaar on samasugune tegelane nagu Meciar, mis Euroopas ja mujal lausutuna tähendas üleskutset - ärge suhelge Savisaare ja Keskerakonnaga. Viimati sai niisuguse sõnumiga maha Isamaaliidu aseesimees ja nende Tallinna linnapeakandidaat ajaloolane Liisa Pakosta. Esinedes 28. septembril Bratislavas Ida-ja Kesk-Euroopa parempoolsete erakondade konverentsil, viis ta jälle jutu Savisaare ja Meciari võrdlemisele ning väitis, et Isamaaliit on teinud ettepaneku Mõõdukatele, Reformierakonnale, Res Publicale, Rahvaliidule ühineda ja mitte lasta võimule Savisaart, kes olla samasugune populist kui Meciar.
Ausalt öeldes kuritegelik süüdistus, sest proua Pakosta ise teab suurepäraselt, mida ütlematagi n-ö juurde mõeldakse. Asi on selles, et Meciarist on saanud negatiivne sümbol Euroopa poliitikas kahel konkreetsel põhjusel. Esiteks, tema vähemusrahvuste poliitika - Meciar viis veel 1993. a läbi slovakistamise kampaania, mis muuhulgas tähendas ungarlaste nimede slovakistamist. Järgnevatel aastatel kärpis Meciar vähemusrahvuste õigusi mitmes valdkonnas, keeldus demonstratiivselt 1995. a Ungariga sõlmitud lepingute, mis olid eelnevalt rahvusvaheliselt heaks kiidetud, ratifitseerimisest jne. Vastuvoolu minek kasvas - kui Raadio Vaba Euroopa kohalik kontor kritiseeris Meciari riigisaladuste seadust ja selle kasutamist, järgnes kontori sulgemine. Euroopas kasvanud rahulolematuse laine tipnes 1997. a, kui Meciari partei otsustas heita parlamendist välja saadiku, kes oli n-ö üle jooksnud vastasleeri. Juunis 1997 teatas Euroopa Liit ametlikult suhtlemise lõpetamisest Vladimir Meciari valitsusega, millest mõistagi järeldus, et selle mehe juhtimisel ei pääse Slovakkia ei Euroopa Liitu ega ka NATOsse. Kord Meciari suhtes võetud hoiakut pole enam muudetud.

Aga mis see meisse puutub?

Ons Eestis toimunud vähemusrahvuste ahistamist a la Slovakkia? Ons meil suletud raadiojaamu? Ons meil visatud kedagi Riigikogust välja? Mõistagi mitte. Ent milleks siis need Eesti kõrvutused Slovakkiaga ja kindlate pattudega seostatavale Meciarile võrdkuju otsimine Eestis? Võib muidugi aru saada, et kisaga - Appi, meil on oma Meciar! - üritab kodus pinna jalge alt kaotanud Isamaaliit leida endale rahalist ja muud toetust Läänest. Ometi tuleks endale aru anda sellestki, et niisuguste avalduste tegemine välismaal pole muud, kui Eesti maine otsene kahjustamine.
Au meie õukonnalehtedele, kes mõistsid Isamaaliidu ja Pakosta ämbrisse astumist ja vaikisid selle sõnumi üksmeelselt maha. Paraku kinnitati sellega muudki - nii, nagu meil eksisteeris tsensuur ajakirjanduses 1999. a kohalike valimiste eel (Isamaaliidu liitlase Jevgeni Kogani kandideerimise kollektiivne mahavaikimine), nii kehtib tsensuur ka 2002. a (Pakosta esinemist lihtsalt ei olnud!). Hea seegi, et uut kinnitust said õukonnalehtede ja nende välismaiste peremeeste parteilised eelistused. See kõik jääb siiski n-ö koduseks lohutuseks, sest kahjuks me ei tea, millises ulatuses ja kui sügavalt seemendas isamaaliitlasest proua Pakosta antiisamaaline sõnavõtt Ida- ja Kesk-Euroopa poliitikapõldu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)