Miks mina toetan Rüütli valimist presidendiks

ELMAR SEPP,      20. september 2006


23. septembril teevad valijamehed otsuse Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese vahel. See otsus tuleks langetada oma südametunnistusest ja rahva soovidest lähtudes, ent Rüütli-vastast lausrünnakut arvestades pole paljudel lihtne endale kindlaks jääda.

Teadvustamaks enda ja mõttekaaslaste valiku õigsust, toon veelkord esile põhjused, mis kallutavad mind andma hääle Arnold Rüütli jätkamise toetuseks.

Rüütel on ühiskonna tasakaalustaja

Arnold Rüütli presidentuuri ajal on Eesti riik jõudnud kiireimasse majandusliku arengu faasi. Tüütuseni korrutatud väide, et tegelikult pole Eestis presidendiametil olulist tähendust, ei vasta tõele. President on esindusisik, kes tänu karismaatilisusele võib välispoliitikas olla tegus läbirääkija. Oluline on presidendi oskus tõusta erakondadeüleseks, rahvust liitvaks ja tasakaalustavaks riigijuhiks. Just president Rüütli tark sisepoliitiline tegutsemine ja oskus erimeelsusi tasandades luua majandusele stabiilne kasvupinnas, on loonud olukorra, kus tööpuudus püsib marginaalsel 1,6 protsendil ning keskmine palk on viie aasta tagusega võrreldes mitmekordistunud. Rüütel on tööga hästi toime tulnud. Pannes kahtluse alla tema sobivuse presidendiks, kaheldakse Eesti viimaste aastate arengus.

Rüütli ajal jõudis Eesti Euroopasse

Arnold Rüütli presidentuuri ajal liitus Eesti NATO ja Euroopa Liiduga. Vaevalt oleks see teostunud, kui president ja tema meeskond poleks suutnud riigis luua vajalikku sisepoliitilist fooni ning taganud ühinemisele rahvusvahelist tunnustust ja toetust. Rüütli välispoliitilised saavutused on jäänud sageli tähelepanuta seetõttu, et tagasihoidliku inimesena ei pea ta vajalikuks kulutada aega tehtu reklaamimisele. Tema tugevuseks on tasakaalustatud välispoliitika teostamine nii läänesuunal kui ka, arvestades Eesti geopoliitilist asendit, väga olulisel idasuunal. Samas jätkub president Rüütlil rahvuslikku uhkust ja sirgeselgsust. Need, kes süüdistavad teda venemeelsuses, on unustanud, kuidas vaatamata rahvusvahelisele ja riigisisesele survele loobus Rüütel osalemast võiduparaadil Moskvas. See oli otsus, mis vallandas uue diskussiooni Baltimaade okupeerimisest Nõukogude vägede poolt ning on sundinud rahvusvahelist üldsust seniseid ajalookäsitusi ümber hindama.

Rüütel on osa oma rahvast ja tema saatusest

Arnold Rüütli elukäik sarnaneb paljude tublide eesti inimeste omaga, kes suutsid okupatsiooniajal läbi murda piirangutest ja säilitada eestluse. Süüdistused, et nõukogude perioodil juhtivatele ametikohtadele tõusnud isikud on osalenud anneksioonipoliitika teostamises, on rumal vale. Kes on rohkem teinud selle nimel, et suutsime taastada oma riigi, kus praegugi kõneldakse eesti keelt? Kas need, kes ka kõige karmimatel okupatsiooniaastatel säilitasid laulupeotraditsioonid ja eestikeelse kooli, või need, kelle inglise aktsendiga loetud tigedad mahategevad kommentaarid Eesti tegelikkuse kohta segunesid asjatu lootusega „valgest laevast"? Rahvas mõistab valikute keerukust ja raskust ning vaatamata ulatuslikule propagandasõjale toetab Arnold Rüütlit, kes soovib, et Eesti jätkaks tasakaalustatud, tulevikkusuunatud ja eesti rahvuse säilimist teenivat arengut.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)