Ajateenistus Soomes jätkub

Refereering Soome kaitsejõudude ajalehest Ruotuväki,      09. august 2006


Soome kaitsejõudude ajaleht Ruotuväki avaldas oma juulikuises numbris intervjuu kindral Gustav Hägglundiga.
Gustav Hägglund sündis 6.09.1938 Viiburis. Ta läbis Soome sõjakoolid, kaks korda sai täiendkoolitust Ühendriikides. 1994. aastal nimetati ta kaitsejõudude juhatajaks, sellelt ametikohalt siirdus pensionile 2001. aastal.
Rahvusvaheliselt on kindral Hägglund aga vägagi tuntud mees. Ta oli Soome rahutagamisjõudude ülem Siinail ja ÜRO rahutagamisjõudude juhataja Golanil ja Liibanonis. Kolm aastat pärast Soome kaitsejõudude juhataja kohalt lahkumist oli kindral Hägglund aga Brüsselis Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees. Seega on tegemist sõjamehega, kelle sõnal ja arvamusel on kaalu.

Intervjuu alguses tähendab kindral, et kaitsejõudude juhataja on Soomes palju olulisem isik kui enamikus muudes maades. See tuleneb sellest, et Soomes allub kaitseväe juhataja otse presidendile. Enamikus riikides on kaitseväe juhataja kaitseministri abi, tema sõjaline nõunik. See on nii ilmselt võimuhaaramiskatse vältimiseks, arvab kindral. Ja lisab, et Soomes on kaitsejõud valitsusele alati lojaalne olnud, see on saanud kindlaks põhimõtteks.
Praegusest olukorrast arvab kindral: „Euroopa Liidu kaitsevõime loomisel on praegu ülesehitamise aeg. Ei saa ju nõuda, et vähem kui 300 miljoni elanikuga USA tagab lõpmatuseni ELi 450 miljoni elaniku kaitse," arutab kindral Hägglund.
Kindral Hägglund viis Soome kaitsejõududes läbi üsnagi suuri muudatusi, ka ajateenistuse osas. Tema algatusel võeti vastu seadus naiste vabatahtlikust ajateenistusest, seda mõtet toetas 80% Soome naistest. Ajateenistuse jagunemist 6- ja 12kuuliseks koolituseks peab ta õnnestunuks ja ennast praktikas vägagi õigustanuks. Ta leiab ka, et ajateenistus kaitseväekohustuse osana säilib niikaua, kuni soomlased seda soovivad. "Meil pole mingit põhjust ajateenistuse lõpetamiseks. See on osutunud tõhusaks ka kriisireguleerimise seisukohalt. Meie rahutagajad saavad suurepäraselt hakkama seal, kus palgasõduridki," on kindral veendunud.
Kindral leiab, et enam ei tule soomlastel üksi võitlusse asuda nagu Talvesõja ajal – Euroopa Liit annab Soomele hoopis uue lähtekoha.
Idanaabrist arvab kindral Hägglund: „Venemaa on meie piirinaaber ja meie vahel on järsk elatustasemete erinevus. Tasub mõelda, milline aade võiks Venemaal korvata kommunismi. Kirik ei paista see olevat, aga kas mitte natsionalism? Selle tõusust on juba mitmeid märke ja seda on tunda ka venelaste enesehinnangu tõusus."
„Mis tähendus on sellel Soomele?" küsib Hägglund. Ja vastab: „Iseenesest Vene natsionalismiilmingute tugevnemine ei pruugi olla ohuks Soomele, aga kui see muutub imperialismiks, on põhjust olla mures. Venemaa areng on ähmane ja poliitiline olukord võib seal muutuda, arvab elukogenud kindral.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)