![]() Vaesus on valusEEVI GEIDIK, 22. september 2010Mul oli tõesti valus kuulda, et mu tuttav väga tubli tüdruk on sunnitud rahapuuduse tõttu gümnaasiumi pooleli jätma. Ta on alati viitele õppinud, tema koht oleks ülikoolis, mitte aga Inglismaal lapsi hoidmas. Brittide lapsed saavad hoitud ka ilma temata, aga Eesti Vabariik ilma andekate ja haritud inimesteta püsima ei jää.
Tüdruku invaliidist emal on veel kolm nooremat last, kes kõik õpivad hästi. Kas edaspidi jäävad ka nende ees koolide uksed suletuks? Laste isa on oma järeltulijad unustanud, alimente ta ei maksa. Vene ajal olid hättasattunud perede laste jaoks olemas internaatkoolid [alates 1956. aastast - Toim.], mitte keegi ei pidanud rahapuuduse tõttu kooli pooleli jätma. Praeguses Eestis pole vaesema elanikkonna lastele üldse haridust ette nähtud. Kuidas saakski koolis käia, kui 800-kroonisest toimetulekutoetusest ei piisa isegi täisväärtusliku toidu ostmiseks, rõivastest, jalanõudest, õppevahenditest ja huviharidusest ei maksa üldse rääkida. 300-kroonine lastetoetus on mõeldud lausa inimeste mõnitamiseks - mida selle eest osta saab!? Paratamatult tuleb hulk gümnaasiume sulgeda, kui järjest rohkem perekondi langeb vaesuse küüsi. Paraku ei kulge koolide hävitamine kaugeltki nii libedalt nagu põllumajanduse hävitamine. Lastevanemad hakkavad visalt vastu ja ka õpetajate vallandamisel tekivad tõrked, nagu juhtus Rakke gümnaasiumis. Kõigele vaatamata peame koolidest loobuma, kui tahame olla „tururahvas". Meie tähelepanu peab olema suunatud kaubanduskeskustele, mitte teaduse tegemisele. Meie suudame oma riiki suurepäraselt kaitsta võõrsilt kokku ostetud vanaraua abil, mingit ajupotentsiaali pole sealjuures vaja. Seda kinnitab Eesti edukaimate soov muuta kõrgharidus tasuliseks. Ka Hitler ei pidanud kõrgharidust vajalikuks. Ta laskis saksa mehed sõjas maha tappa, ja Saksamaa oli sunnitud türklased asemele võtma, sest riigil oli tööjõudu vaja. Eesti parempoolsed poliitikud ei kavatse küll kedagi tapma hakata, aga nad kihutavad noored ja tragid inimesed Eestist minema, tekitades siin samasuguse vajaduse immigrantide järele nagu Saksamaalgi. Eesti traditsiooni kohaselt nimetatakse immigrante okupantideks. Keeleinspektsioon võib aegsasti oma pillid kokku panna, sest okupantide kiusamisest ei tule midagi välja, sest tööjõudu on riigil vaja, ja Eesti muutub ingliskeelseks. Muretsemiseks poleks nagu põhjustki, sest ka USA muutub pikkamööda hispaaniakeelseks. Praegu veel maailmasandarmi rolli etendav suurriik pole võimeline seda takistama. Tuleviku-eestlased ei suuda ära imestada, miks küll nende esivanemad jändasid mingisuguse mõttetu vabadusvõitlusega, millest said kasu ainult need, kes võimu juurde pääsesid. EEVI GEIDIK, pensionär Assamallast, Lääne-Virumaa Viimati muudetud: 22.09.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |