Täna, kümmekond aastat hiljem, on Reformierakond asunud Siim Kallasega hirmutama IRL-i kuulekusele, et koalitsioon enneaegselt ei laguneks ja et ei tekiks uus võimalik kaksikliit või isegi vasakpööre.

Sest kui kuulekas IRL hääletab Ansipi kui Euroopa Komisjoni voliniku poolt, milleks siis peaks Reformierakond partnerit vahetama?

Tõsi, seda on Reform juba kaks korda teinud, 2002. ja 2005. aastal - toona mindi paari Keskerakonnaga.

Kas täna on Reformierakonna ja Keskerakonna suhetes midagi soojenemise laadset juhtumas?

Poliitikavaatlejail on küll raske leida põhjusi, miks peaks tõusva reitinguga Keskerakond* püüdma taaskord päästa languses reformiste. On ju Keskerakond kogu oma eksistentsi ajal näidanud, et ta on oma valijate esindamises järjekindel ja koalitsioonipartneri suhtes nõudlik, et mitte öelda - ebamugav. See on ka arvatavasti põhiline põhjus, miks Keskerakond on taastunud vabariigis saanud nii vähe valitsuses olla - kellelegi pole ju vaja, et Savisaar raha oma rahvale laiali jagaks; riigi raha on vaja ikka paremvalitsuste endi ja nende sõprade kaukasse tuua. Las rahvas olla hambutu ja põgenegu välismaale, seda suurem katlatäis jääb parempoolsetele mõhkudele ja tölpadele. Kas nii?

Või on siiski kusagil näha kahe Eesti omavahelise külma sõja murenemise märke ja tahet siin riigis päästa veel mis päästa annab?

Kuid Kesknädal ei saa eitada, et teatud optimismiannuse on Siimu lubadus kloostri tagant metsast tagasi tulla kevadetundelisele Eestimaale siiski juba andnud (vt näiteks taaskordseid avalikke pöördumisi.)

[fotoallkiri]