Fundamentalistide märklauaks on ateistlik inimkooslus

ROLAND TÕNISSON,      10. august 2005


Radikaalsed moslemid suhtuvad maistesse küsimustesse tõsiselt, sest maine elu on väga tugevalt seotud taevase olemisega. Võitlus uskmatute koerte, gjauride, vastu on tõsine töö.

Prohvet Mohammad on kohustanud iga täisealist (st alates 12. eluaastast) meest võitlema kolm kuud aastas relvaga käes teiseusuliste vastu. Kui tal ei ole võimalik ühel või teisel põhjusel relva käes hoida, siis saab ta pühale üritusele kaasa aidata võitlejaid varustades – relvade, ravimite, raha, side- ja transpordivahenditega.

Moslemite jaoks pole maailm jagatud mandriteks, tsivilisatsioonides, rahvusteks. Enne kui naaseb viimane kaliif, salalikul moel kadumaläinud prohveti järglane, inimühiskonda uueks looma, toimub meie planeedil äge võitlus valguse ja pimeduse jõudude vahel.
Moslemite maailm jaguneb rangelt kaheks. Meie asume Sõjaterritooriumil, nimetusega Dar - al - Harb. Kogu planeet tuleb aga muuta Rahumaailmaks, nimetusega Dar-al-Is´la´am, kus valitseksid islami tavad ja usuõigus. Selles sõjas hukkunud võetakse vastu õndsate hulka ning seega ei tunne nad muret oma maise elu kadumise pärast.
Nagu uudistest võis lugeda, kiidab 11. septembril 2001 New Yorgis maailma kaubanduskeskust lennukiga ramminud terrorist Mohamed Atta isa heaks pommirünnaku Londonis ja lubab, et neile on oodata lisa. CNN'ile antud intervjuus „ütles Egiptuses elav Mohamed el-Amir, et ta tahaks näha rohkem selliseid rünnakuid, mis tapsid Londoni metroos 7. juulil 52 inimest. Ta teeks enda sõnul kõik, mis tema võimuses, et plahvatusi korraldataks veel ja veel. New Yorgi ja Londoni ründamine on 50 aastat kestva ususõja algus, usub El-Amir, kelle hinnangul on terroristid kogu maailmas "aatomipommiks, mis on nüüd aktiveeritud".

Traditsionalistid ja fundamentalistid
Enamiku uurijate arvates ongi islamimaailmas inimesed jagunenud laias laastus kahte suurde gruppi – fundamentalistideks või traditsionalistideks. „Liberitele" nagu Salman Rushdi, ei leidu selles maailmas tegelikult enam kohta ning elujõuliseks pole osutunud ükski katse muuta Islamit läänepärasemaks. Islam arvestab muutustega, kuid ei võta neid omaks.
Mis on siis läänelikud väärtused moslemite pilgu läbi? Inimeste õigusi elule ja vabadele valikutele piiratakse paljudes maailma paikades väga tugevasti. Rängimal juhul võtab see genotsiidi kuju. Praegusedki konfliktid ei jäta vist kellelegi illusiooni, nagu võiks inimene ise oma käte ja mõistusega elu paremaks teha.
Ometigi püüdma peab, ning läänelikku demokraatiat üritatakse importida ka sinna, kus arusaamad „rahva tahtest," inimeste õigustest ja kohustustest on sootuks teistsugused kui Amsterdamis, Los Angeleses või Strasbourgis. Räägime tihti sellest, et kultuurilisi erinevusi peaks püüdma ületada, ning me peame mõistma meile võõra taustaga inimesi. See kõik on õige. Ka pühakiri tuletab meelde, et õndsam on anda kui võtta.

Sõditakse ajude, mitte territooriumi pärast
Kui räägime demokraatiast ning selle levitamisest, siis mida on Lääne tsivilisatsioonil muule maailmaleanda? Stabiilsust ning turvalisust, nagu on ennustanud Francis Fukuyama, kelle arvates tulevikus tegeleb planeedi elanikkond vaid olmeprobleemidega? "Ühendriikide juhitavad operatsioonid Iraagis ja Afganistanis on tugevdanud stabiilsust ja levitanud demokraatiat kogu maailmas," väitis Colin Powell oma 16. augustil 2004 peetud kõnes. Aasta on möödas. Iraagi terroris hukkub 34 inimest päevas. Hiljutised sündmused Londonis ning Tshetsheenias ei näita meile kaugeltki demokraatiapäikese heledamaks muutumist.
Kindlasti on meil Brüsselis ja Bagdadis tegemist väga erinevate arusaamadega inimese heaolust ja sellest, mida talle tõeliseks õnneks vaja on. Lääs räägib kodanikuühiskonnast, milles igaühe jaoks on koht, kus igaüks võiks leida rahuldust oma hingele ja ihuvajadustele. Moslemid, nii traditsionalistid kui ka fundamentalistid, näevad heaolu selles, kui inimese suhe Allahiga on korras, kui Taevane Valitseja on rahul oma alamaga. Seega esindab meie ateistlik Lääs moslemitele korralagedust ja kaost - religioossele ehk loomulikule ilmanägemusele vaenulikku olukorda. Sõjaterritooriumi, mis tuleb likvideerida.
Vene politoloog, moslem Shamil Sultanov arutleb artiklis „Ameeriklaste sõda ameeriklastega" islami fundamentalismi võidukäigu põhjuste üle. Ta küsib: „Kas fundamentalistid võivad võita? Mis on üldse võit kui selline?" Ja vastab ise: „Minu jaoks on võit see, et viimase 15 aasta jooksul on toimunud kvalitatiivsed muudatused Türgi üliõpilaskonna mõtlemises. 90% Türgi üliõpilastest peab end eelkõige moslemiteks." „Võit" praeguses ajas ei ole Sultanovi jaoks telegraafi haaramine kahuripaukude saatel, vaid pikaajalise protsessi lõpp. Tõeliseks võiduks saab olema teadvuse fundamentalistlik ümberorienteerumine, sisemise ja välimise olemuse kardinaalne ümberhindamine.

Moslemid tunnevad Läänt vägagi hästi
Tänast Türgi ja Egiptuse üliõpilaskonda peab ta põhjendatult nende riikide homseks eliidiks. Ja need on maad, kus lääneliku demokraatia juurutamist on viljeldud aastakümneid. Toetudes talle teadaolevale statistikale väidab Sultanov, et samas on moslemite seas umbes 35 % neid, kes on valmis järgima suitsiiditerroristide tegusid.
Öeldakse, et moslemid ründavad väärkujutelma muust maailmast, sest nad pole piisavalt tuttavad Euroopa ajaloo, tänapäeva ega väärtustega. Tegelikult elab ning töötab Euroopas ning Ühendriikides kümneid miljoneid araabia, pärsia ning türgi päritolu inimesi, kes on hästi kursis neid ümbritseva elu ja arvamustega. Umbes 65% Suurbritannia moslemeid on Euroopa kategooriate järgi tõsiusklikud ehk siis need, kes „rahuldavad oma usulisi vajadusi" regulaarselt. Mitte kord nädalas, vaid mitu korda päevas.
Nad seavad ennast teadlikult vastasseisu Euroopaga, kelle juhte nad peavad argpüksideks. Nende arvates pole Euroopa Srebrenica veresaunast midagi õppinud. Euroopa liidrid ei julge nende arvates otsustada, Euroopa järeleandlikus migratsioonipoliitikas nähakse argust. Eurooplased ei julge seista elu alalhoidvate põhitõdede, seega fundamentalistlike ja universaalsete tõdede eest. Kui traditsionalistidest moslemid on valmis jätkuvalt „ajutiselt pikendama" rahuseisukorda sekulaarse Euroopa ning traditsioonidesse tõsiselt suhtuva islamistliku ühiskonna vahel, siis fundamentalistlik islam ei läbe oodata päeva, mil saaks anda otsustava löögi maailmakorra vastaselt elavale ateistlikule inimkooslusele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)