Valitsusparteid ahnelt riigieelarve kallal

Ainus tagajärg, mis Reformi rahastamisskandaaliga meenub, on justiitsministri lahkumine ametist. Kuid erakondade rahastamise järellainetus püsib ja vaat et kogub tuuregi.

Kosmilised annetused = korruptsioon?

Inimesi püütakse lollitada, sest loomulikult ei ole võimuerakondadele ööpimeduses, salaja, liigsete tunnistajateta viidud, torgatud, pistetud, poetatud, eraldatud, üleantud või ülekantud rahal midagi ühist annetuste ega erakonna ülalpidamisega.

Esiteks, need summad - tavaliselt miljonid - on tavainimesele hoomamatud. Teiseks, kombeks on annetada hättasattunuile. Annetustena kvalifitseeritakse üldjuhul abipalved rahaliselt toetada konkreetset isikut, lastehaiglat või lastekodu millegi muretsemisel.

Kuidas annetusena kujutada ette kosmilise summa eraldamist võimuerakonnale suvalise ärimehe poolt? Näidake ettevõtjat, kes oma töötajatele korraliku palga ja riigile maksude maksmisest võimalusel kõrvale hoiab, kuid see-eest pillub raha vasakule-paremale ilma omakasu lootuseta?

Kuidagi hädiselt, et mitte öelda - meeltesegaduses väljendatuna, kõlab „annetajate" traditsiooniline õigustus, et neid on järjekordselt tabanud vastupandamatu soov toetada parempoolset maailmavaadet. Täpsemalt vaadates, annetusoperatsioon kipub meenutama andamit võimuerakonnale, kusjuures tundub, et siin on kõige labasemal moel tegemist mõjuvõimuga kauplemise, altkäemaksu või pistisega, mida annaks kokku võtta ühisnimetaja alla - korruptsioon.

Paremerakonnad jagavad riigieelarvet ligi 20 aastat...

... ja loomulikult ei unusta nad ka oma taskut. Lahtiseletatuna võiks „annetus" olla tänutäheks mingi teo eest minevikus või ettemaksuks tulevikus osutatavate teenete eest. Olgu põhjuseks kunagised või praegused hämarad tehingud, võidetud riigihanked, omandatud kinnisvara, tulusad lepingud või kasutoov ametikoht, läbisurutud seadusemuudatus või kriminaalasjast pääsemine. (Nimekiri pole täielik.)

Siit ilmub lagedale hulk ebamäärast raha (portfellis, kilekotis või kohvris), mille ustavamad parteisõdurid peavad hiljem puhtaks pesema, kasutades absurdseid väljamõeldisi raha päritolu kohta. Vähetähtis pole, et tegemist on juba paarkümmend aastat riigieelarvet oma suva järgi jaganud paremerakondadega.

Neil „riigimeedia usku" inimestel, kes rahutuks on muutunud, sest nende mõttemaailmas leidub kohta ainult ametlikule infole, on viimane aeg korrigeerida oma suhtumist. Internet on vaba, ning analüüsivõimeline lugeja avastab kiiresti, et väidetes, justkui tasuks korruptsiooni otsida ainult Ida-Virumaa linnadest ja korruptsioonipealinnana tuleks käsitleda üksnes Tallinna, on alust kahelda.

Miks?

Sest korruptsioon kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil pole võrreldavad - ei rahalises suurusjärgus ega tegevuse mastaabis. Seepärast ongi taaskordne Keskerakonna-vastane skandaalikene, seekord siis liikmemaksude-keskne, mis sisult on nii naeruväärne kui ka olematu, aga juhib osavalt kõrvale tähelepanu Rosimannuste Autorollo kadunud miljonitelt ja rahva raha juba karistamatult tuuldelennutamiselt Juhan Partsi poolt.

Kuna mälu on valikuline, siis meenutaksin üht-teist.

Asjatud süüdistused meedias

Ida-Virumaa linnapead olid ja on aastaid erilise uurimise all. Enamasti on süüdistuseks mitte niivõrd konkreetne rahaline kahju, kui vead dokumentide vormistamisel. Kuna avalikus teenistuses võtab iga jõustunud kohtuotsus karistatult võimaluse oma ametipostil jätkata, samuti kahjustab pikk menetlemisaeg nii linnajuhi tervist kui ka osalemist järgmistel valimistel, siis ei tohi alahinnata konkurentide suunalt organiseeritud poliitilist ärategemist.

Samuti toimitakse riigi tasandil. Näiteks peeti protsessi mitu aastat Rahvaliidu juhtide „süü" asjas. Praegu ei häiri kedagi kohtu õigeksmõistev otsus neile kannatanutele, keda meedias juba ammu süüdi mõisteti. Ei varjatagi enam, et eesmärgiks oli Rahvaliidu hävitamine ja Reformi rahastaja Nordeconi konkurendi Merko kõrvaldamine. Sellega saadi ju hästi hakkama!

Kuipalju inimesi veel mäletab, mis oli põhjuseks, kui suurte jõududega otsiti läbi suurima opositsioonijõu - Keskerakonna - peakorter Toompeal? Ettekäändeks oli kahtlustus justkui mittekorrektselt annetatud 500 euro kohta. Täna võib see tunduda lõbusa seigana, tookord oli asi naljast kaugel. Neil noortel poliitikutel, kes poliitilistel põhjustel kapo haardesse sattusid, ei lähe üleelamised surmani meelest.

Mõjuvõimuga kauplevad võimuerakonnad

Meenutaksin ühe valitsuspartei (IRL) kõrge funktsionääri visiiti Ida-Virumaale. Selle käigus anti vallas mõista, et kui kohalt kangutatakse nende erakonda kuuluv volikogu esimees, siis jäävad umbusaldajad ilma riigi- ja eurotoetustest oma projektidele. Ja jäidki. Kuna keegi isiklikku kasu ei saanud, jäi mõjuvõimuga kauplemine tuvastamata. Kuid poliitilise korruptsiooni järgi lõhnab küll.

Enamik vallajuhte on astunud võimuparteidesse. Kõik maavanemad kuuluvad võimaparteidesse. Kas kogemata või maailmavaatelistel kaalutlustel? Sellised sammud võetakse ette hoopis pragmaatilisemate seisukohtade tõttu. Praktika näitab, et pärast linna- või vallajuhi parteistamist kasvab „katuseraha" kohalikele omavalitsustele, ja kasvab proportsionaalselt ajaga, mis on jäänud valimisteni. Poliitilised maavanemad tagavad võimukoalitsioonile ligi 10 kohta Riigikogus.

Jutt poliitilise mõjuvõimuga kauplemisest oleks kohane lõpetada riigipea tõdemusega, et tema ametiajal ei ole Keskerakonnal asja riigijuhtimise juurde. On ju, mille üle mõelda?

[esiletõste] Korruptsioon kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil pole võrreldavad - ei rahalises suurusjärgus ega tegevuse mastaabis. Seepärast ongi taaskordne Keskerakonna-vastane skandaalikene, seekord siis liikmemaksude-keskne, mis sisult on nii naeruväärne kui ka olematu, aga juhib osavalt kõrvale tähelepanu Rosimannuste Autorollo kadunud miljonitelt ja rahva raha karistamatult tuuldelennutamiselt Juhan Partsi poolt.

KAAREL PÜRG, Jõhvi vallavolikogu esimees

Jaga |