Pidasime riigipüha, kus heisatud lippu õhtul ei langetatud

Nüüd kandus sõjategevus üle Põhja-Lätti, kus jätkus võitlus punaarmee vastu. Juuni alguses satuti vastamisi Rauddiviisi ning baltisaksa vabatahtlikest moodustatud Landeswehriga, mis oli Balti hertsogiriigi ideed ellu viima asudes 16. aprillil kukutanud Karlis Ulmanise juhitud Läti seadusliku valitsuse ja 22. mail vallutanud Riia.

3.-5. juunini 1919

peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Cēsisesse (Võnnu) ei saabunud, küll aga saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest, rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises olukorras esitas alampolkovnik Nikolai Reek Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimaatumi sakslaste tagasitõmbumiseks 12 tunni jooksul Eesti väejuhatuse poolt nõutud joone taha. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil kell 12:00.

Eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist, asusid 5. juunil kell 13:45 teele Eesti soomusrongid, misjärel toimus esimene vaenulik kokkupõrge Eesti soomusrongi ja Landeswehri eelsalga vahel.

Sõjategevus oli faktiliselt alanud

6. juunil vallutasid Landeswehri väed Võnnu, sundides Eesti vägede eelsalga ning 2. Läti Võnnu polgu sealt lahkuma.

8. juunil üritasid Eesti väed linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. Sõjategevus kestis erilise eduta 10. juunini, siis tehti Antanti vahendusel vaherahu ning alustati läbirääkimistega, mis kestsid kokkulepet saavutamata rohkem kui nädala.

19. juunil murdsid sakslased vaherahu ja alustasid pealetungi Eesti 3. diviisi vastu. 19.-21. juunini täiendasid mõlemad pooled oma jõude. Peale 19. ja 20. juunil toimunud ägedaid kokkupõrkeid, kus sakslaste pealetung oli algul edukas, aga 22. juuni õhtuks rauges. 23. juuni hommikul kella 7 paiku vallutasid Eesti väed Võnnu tagasi ja läksid kogu rinde ulatuses vastupealetungile.

Seega olid Eesti väed Võnnu all oma iidse vaenlase üle saavutanud täieliku võidu ja kuigi sõjategevus kestis veel mõne aja, ei suutnud vaenlane enam märkimisväärset vastupanu osutada. Nii jõuti 2. juuli õhtuks Riia lähistele, kus algasid rahuläbirääkimised, mille tulemusena sõlmiti 3. juuli öösel kell 3.30 vaherahu tingimusel, et sakslased lahkuvad Riiast ja eestlased lõpetavad pealetungi.

Landeswehri sõda ei olnud lihtsalt sõda oma territooriumi kaitsmiseks vallutajate eest. See toimus võõral territooriumil. Sel sõjal oli hoopis teine iseloom - see oli kättemaks 700 aastat kestnud orjapõlve ning alanduse eest.

Alates 1934. aastast tähistatakse 23. juunit Eestis võidupühana.

[Fotol] Diviisiülemad Vabadussõjas. Vasakult: soomusrongide diviisi ülem polkovnik Karl Parts, 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst Põdder, 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson ja 2. diviisi ülem polkovnik Viktor Puskar.

ENN VIIDU, ajaloohuviline

Jaga |