Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kiri „aatekaaslasele" Urmas Reinsalule

OLEV RAJU,      15. mai 2013

Üllatusena avastasin arvutist aatekaaslase, nagu ta ise end nimetab, IRL-i juhi Urmas Reinsalu meili, kus esitatakse hulk küsimusi ja tuntakse huvi, kas ma oleksin nõus kandideerima sügisel IRL-i nimekirjas. Et sain sama e-kirja koguni kaks korda, vastaksin hea meelega avalikult.
 



Reinsalu küsimustik kõneleb kolmest asjast.


Esiteks - IRL ei oma pilti sellest, mis kohtadel toimub ja loodab saada infot.


Teiseks - küsimuste koostajad pole ilmselt teinud loogikaeksamit, sest kirjas esitatud loetelud ei vasta sotsiaalteadustes esitatavatele nõuetele.


Kolmandaks - ilmne on katse korrata 2003. aasta trikki, s.t panna valimisplatvormi kõik, mida inimesed arvavad. (Toona oli õiglane üür majaomanike peatükis suur ja üürnike peatükis väike.) Ja kirja tuleb panna kõik! Mis siis, et tookordse Res Publica platvormi elluviimine oleks maksnud igal aastal ligi kolme aasta SKP.


Kas kümme aastat hiljem läheb sama trikk jälle õnneks??!!



Mis on Tartus õige ja mis vale?

Vale on süstemaatiline linna raha raiskamine. Nii läks valesti koostatud elektrihange linnale maksma kuskil 200000 või isegi 300000 eurot. IRL-Reformi linnavalitsus aga proovis valede arvudega tõestada, kui hästi see on tehtud.


Masingu kooli skandaal läks mõningate arvutuste alusel linnale maksma 137000 eurot, Kutsehariduskeskuse kohtuprotsess üle 30000 euro. Tänavahoolduse ebaõnnestunud hanke kahjuks on pakutud 1,6 miljonit eurot. Isegi kui see arv oleks poole võrra üle pakutud, on kahju tohutu.


Põhjendatud kriitikat sai ka haljasalade hoolduse hange; kahjusummat ei oska keegi pakkuda. Kui palju läheb lõpuks maksma Oa tänava ehitusloa skandaal, ei kujuta praegu ettegi.


Vale on linnavalitsuse ülbitsemine ja volikogu (see esindab ju ülikoolilinna rahvast) lollitamine. Pikalt räägiti, kui ohutu on Tartust lääne pool asuv turbaelektrijaam. Kuid sellest ei räägitud, et väikese lisaseadistamisega saab seal ka prügi põletada ja et „meeldivad" aroomid tuleksid siis läänetuultega linna peale.


Koolireformiks nimetatava kinnisvaraprojekti Nooruse 9 tagamaid volikogulased ei tea. Nüüd selgub, et suur osa Tartus väljastatud ehituslubasid on ebaseaduslikud. Künismi tipuks on linnavalitsuse teade: see küsimus sattus arupärimisse ekslikult ja sellele me ei vasta.


Kujutan ette, milline eeslikisa läheks lahti, kui samasuguse vastuse annaks Tallinna volikogus Edgar Savisaar!


Veel detsembri keskel kinnitas Tartu linnavalitsus, et 100000 eurot lasteaednike palkade tõstmiseks pole kuskilt võtta, aga 1. jaanuaril oli eelarve jääk 4,5 miljonit eurot ehk 45 korda suurem...



Muutuma peab nii Tartu linnavalitsuse kui ka Toompea poliitika

Eelnevast tuleneb ka vastus küsimusele: mida tuleks teha, et kodukoha elu läheks paremaks?


Kõigepealt peab lahkuma Tartule lausa hukatuslik linnavalitsus. Ja karta on, et sellest ei piisa. Ka Toompea poliitika peab muutuma Rootsi pankade jt välismonopolide kintsu kaapimisest Eesti inimeste toetamiseks. Kas kaitseminister Reinsalu teab, kui palju on nende aetava poliitika abil Eestist raha välja veetud? See maksuvabalt välja veetud lisandväärtus on loodud ju meie inimeste tööga!


Majanduskriisis suurendasid kõik euroliidu riigid (ka Läti!) vähem või rohkem abi omavalitsustele. Välja arvatud üks riik - Eesti. Siin raha hoopis kärbiti ja piirati ka laenamisvõimalusi. Enne kui see raha pole omavalitsustele tagasi antud, ei ole loota, et meie rohkem kui 200 omavalitsust oleksid võimelised täitma oma funktsioone. Seda suudab veel vaid mõni üksik tugevam omavalitsus.


Millal Reinsalu osalusel toimiv valitsuskoalitsioon garanteerib selle raha omavalitsustele?



Ülikoolilinna hullud tänavad

Kaheks kõige suuremaks mureks Tartus on raiskav linnavalitsus, kes ei oma olukorrast ülevaadet. Paljud Tartu tänavad ei ole pealinna omadest paremad. Aga valitsusmeelne press pajatab vaid Tallinna tänavaaukudest.


Mille üle tunnen uhkust? Selle üle, et Tartu on ikka veel ülikoolilinn - kõikvõimalikud katsed haridusreformi nime all üha enam kõrgharidust Tallinna koondada pole siiski veel edukaks osutunud.


Kas olen nõus kandideerima IRL-i nimekirjas? Praegu ei ole. Olen enda arust tolerantne inimene ja nõus kaasa lööma, kui midagi on vaja parandada. Poliitika on õpetanud, et koostööd tuleb teha kõigiga.


Kuid siiski on mõni persoon, kes kutsub esile ületamatu vastumeelsuse.Üheks selliseks on Interrinde looja Jevgeni Kogan. Tema agressiivsed katsed Rahvarinne Eestis verre uputada ja põlistada Eesti allumine Moskvale küll ei õnnestunud, kuid kui palju see röövis eestlastelt, ka minult, närvirakke, ei taha mõeldagi.


Kes oli see erakond, kes võimulepääsu nimel nõustus Tallinnas Koganiga kokku minema? Tänane IRL! Ja räägiti tollal avalikult, et oldi valmis mitte ainult kokku minema, vaid seda meest lausa miljonitega üles ostma.


Ja, kulla Reinsalu, kuidas saab koostööd teha erakonnaga, kes müüs elamislubasid hämara taustaga vene ärikatele?


On vist selge, et selliste sammude järel ei saa me rääkida aatekaaslusest. Koganistide ja elamisloamüüjate lahkumise järel saame seda alles arutama hakata. Siis, kui Eesti inimeste huvide eelistamine kajastub tegudes, mitte internetist ostetud valimisreklaamis.


OLEV RAJU, Tartus tulevasele koostööle lootja





Poliitikud valimisleilis

Eriti leilis on kodukulude allaviija IRL, kelle Reinsalu allkirjaga paskvill jõudis Ridala postkastidesse ja pakub ajupestuile jälle nõmedat nänni. Üleskutset, et õnn pole rahas, viiakse koos Refiga edukalt täide. 19 euri lastetoetust, olematu pensionitõus, üha suurenev tööpuudus, pidev hindade kasv ei tee võimulolijatele üldse muret, muretsetakse hoopis Kreeka pärast, äkki ei võta ta pakutud raha vastu. Matusekulusid ei saa, aga Estoonia Airi sada milli pole probleem.

Rahvalik kommentaar ajalehest Lääne Elu



Viimati muudetud: 15.05.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail