Hea uudis: õpetaja palk tõuseb. Halb uudis: parimatele sellest ei piisa

EVE OSA,      05. oktoober 2005


Mulle kui eraettevõtja abikaasale ja alates 1997. aastast ainult eraettevõtluses töötanule on selge nagu ükskordüks, et mitte millestki ei tule midagi. Ehk siis see, et inimesed peavad oma palga täis teenima.

Ühiskond vajab õpetajaid – lasteaiaõpetajatest kutseõpetajateni. Heade ja kehvemate õpetajate piir ei jookse Tallinna või mõne teise linna piiri mööda. Paraku on seni olnud nii, et õpetaja – olgu siis hea või natuke vähem hea – palk on sõltunud mitte just vähe ka kohaliku omavalitsuse võimalustest. Loogiliselt viiks sellise olukorra jätkumine ääremaade tühjaksjooksmiseni.
Miinimumpalga kehtestamine annab pealinnast kaugemal töötavatele õpetajatele teadmise, et nad ei ole hinnatud alamaks kui nende Tallinnas töötavad kolleegid.
Seetõttu olen kahe käega poolt, et lõpuks ometi on õpetajatel meie tõusva elukalliduse tingimustes suurema miinimumpalga näol mingi kindlustunne. Edasine sõltub juba inimesest enesest. Rusikareegel on, et mida väiksem ettevõte, seda enam paistavad silma töökollektiivi liikmete nõrgad kohad.
Väike firma ei saa endale ellujäämise ja edasiarenemise huvides lubada ainsatki seanahavedajat ega lauslollusest käkikeerajat. See on niimoodi nii erafirmas kui riigieelarveliselt rahastatavas asutuses. Sellise iseenesliku loodusliku valikuga selekteeritakse sobimatud välja.
Haridustöötajate ema-ametiühingu TALO juht Toivo Roosimaa seisab selle eest, et kõrgharidusega töötajad peaksid saama vähemalt Eesti keskmist palka: tänavu teises kvartalis oli see 8291 krooni. Eks see olegi ju ametiühingute ülesanne nõuda, et ühiskatlasse antud osast sellest katlast rahastatavad võimalikult õiglase tüki saaksid.
Õpetajate päeva eel aga võis haridusminister Mailis Reps õpetajatele lisaks südamlikele õnnitlustele reaalselt kinnitada, et tulevast aastast hakkavad noorempedagoogid saama 5350 krooni asemel 6600, pedagoogid 5710 krooni asemel 7000, vanempedagoogid 6490 krooni asemel 7900 ja pedagoog-metoodikud 7870 krooni asemel 9700 krooni (mõeldud on normkoormust, ükskõik millises Eestimaa nurgaks õpetaja ka töötab). Tänavuses riigieelarves on õpetajate palkadeks pisut üle kahe miljardi, tuleva aasta eelarves kaks ja pool miljardit krooni.
Tallinna Tööstushariduskeskuse direktor Paul Alekand tervitab sellist lahendust samuti, kuid ütleb, et kõik on suhteline. „Häid kutseõpetajaid sellise palganumbriga ikkagi veel ei saa. Palju sõltub erialast – kuidas on nõudmise ja pakkumise vahekord. Meie kooli elektroonika ja automaatika erialadele on tarvis õpetajaiks väga häid insenere. Üksnes kutsumusest sellised inimesed kooli tööle ei tule, neid oodatakse ja neile makstakse mujal tunduvalt rohkem. Väga heade kutseõpetajate palk peaks otsesõnu olema vähemalt kaks õpetaja miinimumpalka, rohkemgi."
Alekandi kooli lõpetavad head spetsialistid, kellele tööandjad juba enne lõputunnistuste jagamist hammast ihuvad. Turusituatsioon on just selline.

FOTO
SEE POLE TÜHIPALJAS ÕNNESOOV: Mailis Reps võis õpetajate päeval lisaks südamlikele õnnitlustele reaalselt kinnitada, et tulevast aastast hakkavad noorempedagoogid saama 5350 krooni asemel 6600, pedagoogid 5710 krooni asemel 7000, vanempedagoogid 6490 krooni asemel 7900 ja pedagoog-metoodikud 7870 krooni asemel 9700 krooni (mõeldud on normkoormust, ükskõik millises Eestimaa nurgaks õpetaja ka töötab).

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)