Nädala juubilar Georg Hackenschmidt 130

Ralf R. Parve,      01. august 2007


1838. aastal asus Tartusse elama preisi päritoluga värvalmeister Christian Hackenschmidt. See oli kuulsa jõumehe Georg Hackenschmidti vanaisa.
Georg Hackenschmidt, hilisema hüüdnimega Vene Lõvi, sündis 1. augustil 1877. aastal. Juba koolipäevil, eriti Tartu Reaalkoolis hakkas ta tegelema spordiga. Algul harrastas ta võimlemist, hiljem jalgrattasõitu, seejärel aga tõstmist ja maadlemist.
Pärast koolilõpetamist läks Hackenschmidt pealelööjaks-sepapoisiks Lansmanni vabrikusse Tartus. Hiljem siirdus ta juba Tallinnasse ja sai koha Fr. Kulli valukuuris. Esialgu harrastas Georg jalgrattasporti. Jalgade tugevdamiseks harjutas ta Oleviste kiriku tornitreppe mööda üles-alla jooksmist. 1897. aastal sõitis Hackenschmidt Peterburgi, kus tutvustas oma võimeid kuulsale raskejõustikuprofessor Krajewskile.
Too tutvustas trennivatele atleetidele saabunut sõnadega: "See on mees, kes varsti hakkab püstitama maailmarekordeid!"
Järgnes aasta treeninguid Krajewski juhendamisel ja siis tuli edu.

Maailmarekordeid ja tiitleid kui käisest
19. sajandi lõpus püstitas Hackenschmidt tõstmises, esialgu peamiselt ühe käe tõsteis mitu maailmarekordit, olles tolleaegse Venemaa esimene maailmarekordiomanik ja tuli 1898. aastal esimese Eesti ja Venemaa harrastussportlasena klassikalises maadluses Euroopa meistriks. Samal aastal tuli Hackenschmidt ka esimeseks Soome maadlusmeistriks. 1899. aastal tuli ta teist korda Venemaa maadlusmeistriks, võites suurvürst Vladimiri auhinna – kahepuudase hõbepommi. Tundub, et praegustel vaestel aegadel jätkuks sellest hõbedakogusest suisa kõigi olümpia hõbemedalite vermimiseks
Huvitavaks paradoksiks on tõik, et Hackenschmidt vabastati sõjaväeteenistusest "nõrga tervise tõttu"! Selle eest võlgnes ta tänu oma sõpradele.
1898. aastal siirdus atleet välismaale, kus tegutses kutselise maadlejana. 1911. aastani võistles ta edukalt klassikalises ja vabamaadluses mitmes maailmajaos, saavutas tiitli Vene Lõvi ja tuli mitmel korral kutseliste maailmameistriks.
1910. aastal võistles Georg Ameerikas, kuid 1911. aastal sundis põlvevigastus teda spordimehe karjääri lõpetama. Algas sporditeoreetiku enam kui poole sajandi pikkune karjäär.

Elu abielusadamas
1914. aastal abiellus Hackenschmidt prantslase Racheliga (1892–1987). Nad kolisid pärast sõja lõppu elama Nizza lähedale Prantsusmaal ja pärast II maailmasõda Londonisse. Aeg-ajalt, ja viimati 1926. aastal, käisid nad ka Eestis.
Hackenschmidt püsis surmani väga heas füüsilises vormis. 1924. aastal Viinis rebis ta 47-aastasena nii vasaku kui paremaga 60 kg ja surus väga puhtalt 80 kg. Ülesanne, mis Eesti kaitseväesse jõudnud noormeestele tänapäeval kindlasti üle jõu käib. 1938. aastal kirjutas ajakiri Välis-Eesti, et ta suudab ikka veel üle söögilaua hüpata ja suuri raskusi tõsta.

Mees kui juurikas
1958. aasta suvel viibis Hackenschmidt USAs aukülalisena USA-NSV Liidu maavõistlusel tõstmises ja maadluses. Sel puhul kirjutas USA poksi- ja maadlusajakiri The Ring: „... kuigi Hackenschmidt on juba 80aastane, ei võiks talle välimuse järgi anda palju üle 55, ning kui ta poleks kiilaspäine, võiks teda pidada veelgi nooremaks. Hackenschmidt on veel heas vormis ja läheb võimlas meeleldi matile, et anda näpunäiteid noortele maadlejatele." Ameerika raskejõustikuajakiri Strength and Health kirjutas: „82. eluaastas olev Georg Hackenschmidt püsib üliinimesena. Tema kehalised võimed 80ndates mehe kohta on teatud mõttes niisama tähelepanuväärsed, nagu olid tema tohutu jõud, areng ja saavutused maailma tshempionatleedina."

Filosoof ja kirjanik
Hackenschmidt oli täiskarsklane ega suitsetanud. Ta oli juba eelmise sajandi alguses taimetoitluse radikaalse haru – toortoitluse pooldaja. Ta mitte ainult ei söönud liha, vaid vältis ka keedetud või küpsetatud toitu. Teatavasti tolleaegsed jõumehed ajasid endale lihasaadusi sisse nii mis mürtsus.
Ta avaldas oma esimese artikli "Maadlus antiikajal ja tänapäeval" 1903 vene ajakirjas Sport ja esimese raamatu "Kuidas elada" Londonis 1908. See ongi vist tema kuulsaim teos: ainuüksi Inglismaal on sellest ilmunud paarkümmend trükki. 1909. aastal järgnes sellele "Täielik maadluse õpetus".
Pärastpoole pühenduski ta kirjandusele ning alates 1932. aastast avaldas raamatud "Peaaju tagandamine troonilt", "See on sisimast", "Inimene ja kosmiline antagonism mõistuse ja vaimu suhtes", "Eneseparandamine", "Hoiakud ja nende suhe inimavaldustesse", "Teadvus ja iseloom", "Kolm mälu ja unustatavus" ning "Vormisolek ja teie ise". Nii inglise kui saksa ajakirjanduses on arvatud, et filosoofi Hackenschmidti kuulsus on võrdväärne sportlase Hackenschmidti kuulsusega.
Hackenschmidt suri 19. veebruaril 1968. aastal Londonis, mis oli tema teiseks koduks juba sajandi algusest saati.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)