Ostubuumist ja Euroopa Liidust

Arno-Toomas Pihlak,      28. aprill 2004


Eelseisev liitumine Euroopa Liiduga vallandas Eestis ja kuuldavasti Lätiski suure ostubuumi. Rahvas on ärevil ja kannab kokku varusid.
Lapsepõlvest meenub 1939. aasta sügis, kui inimesi tegid ärevaks globaalse katastroofiga ähvardava uue maailmasõja ootus ja tugevnev oht idast. Ka siis vallandus samasugune ostubuum ja varutavate kaupade nimekiri oli peaaegu samasugune kui tänapäeval. Esmajoones rabati suhkrut, soola, tangu, tikke ja lisaks veel seepi, küünlaid, petrooleumi jm.
Nii paistab, et liitumine Euroopa Liiduga on rahva teadvuses koha leidnud samas globaalsete õnnetuste lahtris, kus eelmine maailmasõdagi. Mõlemal juhul on tulemuseks iseseisva Eesti Vabariigi lõpp ja inimeste reaktsioon selle ootusel samasugune – ostubuum. Ärimehi muidugi rõõmustab nõudluse suurenemine. Hõõrutakse rõõmust käsi ja kruvitakse hindu üha kõrgemaks. Nii on näiteks suhkru nõudmine ja hind tõusnud juba ligi kahekordseks võrreldes buumieelsega. Valitsus ega tarbijakaitse pole midagi ette võtnud, et likvideerida paanikat ja peatada hindade põhjendamatu tõus. Ajaleht Äripäev prognoosib isegi majanduskasvu kiirenemist. Suurepärane! Kõik on OK! Kas ikka on?
Ostubuum väljendab selgelt massilist umbusaldust nii euroliidule, Partsi valitsusele kui Riigikogu poliitikale. Et rahulolematus valitsuse ja selle poliitikaga on järjest suurenenud, näitasid ka pensionäride arvukal miitingul Toompeal valitsusele esitatud nõudmised – maksta õiglast pensioni ja parandada vanurite olukorda. Nendesse tahteavaldustesse suhtus sotsiaalminister oma sõnavõtus negatiivselt ja põlglikult nina krimpsutades.
Järelikult kasvavad Eesti ühiskonnas pinged ja lõhenemine üha suureneb. Seda kinnitab ka televiisoris näidatud täiesti ootamatu juhus, et Eesti NATOsse astumise päeval heiskasid mõned protestimärgiks sinimustvalge asemel Eesti NSV lipu. Ei maksa siis imestada, kui Eesti liitumist Euroopa Liiduga hakatakse nii mõnelgi pool 1. mail tähistama leinalippude heiskamisega, mälestamaks iseseisvat Eesti Vabariiki. Pärast selliseid seiku võib Partsi valitsus juba tõesti tagasi astuda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)