Oravate erahuvid Harju tänaval

JAANUS KÕRV,      09. märts 2005


9. märtsil 1944. aastal pommitas nõukogude lennuvägi Tallinna. Hävis umbes 8000 hoonet, hukkus 463, peavarjuta jäi 20 000 inimest. Kõige rängemini kannatas Harju tänav.
Mida teha aga tänase Harju tänavaga, mille ääres varemed juba paarkümmend aastat tallinlasele vastu haigutavad?

Isamaaliidu ja Reformierakonna linnavalitsus ei jõudnud kuni 2001. aasta lõpuni üksmeelele, kas tänav taastada sama laiana, kui see oli pommitamise eel või ehitada laiemaks.
Pärast 2001. aasta detsembri võimuvahetust otsustati linnas korraldada rahvaküsitlus, saamaks teada, mida elanikud Harju tänavaga teha tahavad.
28. – 30. juunini 2002. aastal hääletas 87 protsenti tallinlastest hoopiski haljasala taastamise ja pommitamise ohvritele memoriaali rajamise poolt. Tänava täisehitamine võeti üldse päevakorrast maha.
Kuna planeeringud olid eelmises koalitsioonis ja on ka täna Reformierakonna haldusalas, pole liikunud rahva otsuse elluviimine.

Eestlased norraka selja taga

Harju tänavaga külgneb 11 hoonestamata krunti, millest üks on tagastatud, kuid kinnistamata, neli kinnistut kuulub riigile, kuus kinnistut eraomanikele, sealhulgas neli OÜle Gelsea, mille juhatuse liikmed on Ville Jehe ja Paal Juul Aschjem. Gelsea osanikuks on kolm ettevõtet: AS No Rest International, AS Krenno ja OÜ Novo Kinnisvarainvesteeringud.
No Rest kuulub Aschjemile, kahele briti investorile ja Rapla ärimehele Erlend Tammenurmele. Krenno omanikuks on Mai Kaarepere, Novo juhatuse liige on Urmas Laur ning osanikeks Heldur ja Aive Meerits.
Avalikkusele on kogu aeg räägitud Norra investoritest ja neid esindavast Aschjemist, kelle ostetud maatükk võis maksta 30 miljonit krooni, ja kes lubas ehituskeelu korral linna kohtusse kaevata, kuna linn tahtis omandada erakätes olevaid krunte Harju tänava tühjal äärel, pakkudes maaomanikele vahetusena maid Lasnamäel Laagna tee ääres.
Kuigi Aschjem väitis, et linna pakutud maad on vähem väärtuslikud ja detailplaneeringuta, saatsid OÜ Gelsea ja OÜ Helic Holding 9. märtsil 2004. aastal Tallinna elamumajandusametile e-maili, milles annavad teada, et on huvitatud Lasnamäe kinnistutest. Sel teemal peeti edukalt läbirääkimisi, mis lubas linnavalitsusel järeldada, et eraomanikega on võimalik kokku leppida ning asuda vastavalt linnavolikogu otsusele taotlema nelja riigi omandis olevat Harju tänava kinnistut munitsipaalomandisse.

Reiljan ja Aaviksoo pole huvitatud

2004. aasta 8. märtsil sai Tallinna linnavalitsus vastuse avaldusele, milles paluti keskkonnaministeeriumi nõusolekut riigile kuuluvate kinnistute tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale. Keskkonnaministeerium keeldus, pidades otstarbekaks endise hoonestuse taastamist.
Järgmisele linnavalitsuse avaldusele 2004. aasta suvel vastas keskkonnaministeerium omapoolse pakkumisega, soovides n-ö vastutasuks jätta riigi omandisse linnamaa Sõpruse 145 ja Mustamäe tee 17.
1. septembril 2004. aastal algatas linnavalitsus lõpuks detailplaneeringu koostamise, mille alusel pidanuks rajatama park, märtsipommitamise memoriaal ja taastatama Nõelasilma trepistik. Samas tühistati 2000. aastast kehtiv detailplaneering, millega nähti ette hoonestus.
SAPA, mis oli aga seni mitu aastat teinud kõik endast oleneva asjaga venitamiseks, jätkas sama taktikat. Reformikast abilinnapea Peep Aaviksoo, kelle haldusalasse SAPA kuulus, on eravestluses öelnud: haljasala tuleb täis ehitada. Sama on avalikult välja öelnud oravast abilinnapea Ülle Rajasalu, kelle haldusalas on SAPA praegu.
Perekond Aaviksoole kulub Vendors Mood OÜ ehk rõivapood asukohaga Harju tänav 6. Mis oleks eraärile kasulikum, kas memoriaal, kus vanakesed pingil pommitamist meenutavad või ärikvartali laienemine vahetus naabruses?
Linnapea Tõnis Palts pole seni oravate ärisurvele alla andnud ning pole söandanud rahvaküsitlusele tuginenud volikogu otsust tühistada. Harju tänavale pargi ja memoriaali rajamine ning Nõelasilma taastamine jääbki ilmselt tulevaste valitsejate otsustada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)