Kas Toompea surmatants?

JAAN NIIN,      12. juuni 2002


Nähtavasti hakkab meie riigi muinsuskaitse suuremate ja olulisemate tegemata jätmiste jada peale just Toompeast ehk lüürilisemalt öeldes Kalevite kantsist.

Teatavasti on meie Toompea järskude nõlvadega küngas ja asum üks olulisim muinsuskaitse objekt tervikuna. See ulatub kõrgemale ümbrusest 24 m ja merepinnast 48 m ning selle pindala on 7 ha, kusjuures jalamiks on liivakivid ja kehamiks lubjakivid.

Pikk Hermann vibratsiooniohus

Aga praegu on põhjust karta, et ajaloolisele kantsile võib osutuda saatuslikuks vibratsioon, mis murendab ja raputab koost lahti nii kivimitest aluse kui ka sellel seisvad ehitised. Ja selle tekitaja on eelkõige seal igapäev ringisõitvad, aga ka lausa kihutavad sajad autod. Hoiatavad näited on eriti viimase aastakümne jooksul juba olemas. Nii varises Pika Hermanni torni kõrval ja ka Falgi tee ääres suur osa tugimüürist. Toompeal varises kokku ka üks maja. Ka piirivalvurite peamaja seintes olid näha suured praod, kuid need on vist praegu lihtsalt kinni mätsitud. Jne.
Kuna meie riigikogulased on inimesed, kes süllekukkunud mõnusid lihtsalt ei saa kasutamata jätta ja nagu vanarahvas ütleb, et "sellised juba vett ei joo ja jala ei käi", siis peaks muinsuskaitse sellele suurimale motoriseeritud huvigrupile koos nende "autobaasiga" soovitama Toompealt kuhugi madalamasse paika ümberkolimist. Noh, näiteks "Karla katedraali" Estonia vastas. Lisaks aitaks see kaasa vahetumale küünarnukitunde tekkimisele riigikogulaste ja valijate vahel. Omapoolse vahemärkusena leian, et seda "katedraali" ei tohiks mitte mingil juhul kellegi ajutise võimuri sõpradele praegu maha parseldada, et mõni aeg hiljem seda vajadusel uuesti kümneid kordi kallimalt riigile tagasi osta!

Teeks oma Ermitaazhi

Aga Toompea lossis võiks Peterburi Talvepalee eeskujul avada meie oma Ermitaazhi, sest nii avarad ja kõrged ruumid ning koridorid oleksid selleks otstarbeks eriti sobivad. Kindlasti hakkaksid sinna külastajad jalgsi tulema. Midagi sarnast tuleb soovitada ka valitsuse liikmetele, kes ajalooliste tänavate kitsuse tõttu võiksid pääseda Stenbocki maja juurde vist ainult väikeste "põrnik"-autodega. Aga kahjuks on neil ikka vägevad "seisusekohased" masinad. Kuid mis saab siis, kui kitsa uulitsa äärsed majad autole äkki peale vajuvad ja kuidas suure häda olukorras sinna näiteks tuletõrje või päästeteenistus juurde pääsevad?
Seetõttu peaks valitsus kolima avaramasse all-linna mõne parkimismaja lähedusse või miks mitte ka tervenisti sinna, kus juba haridusministeerium ees ootab, nimelt Tartusse. Stenbocki majas võiksime avada ka mingi galerii. See looks ühtlasi eeldused meie valitsuse poolt üsna hiljuti inetu rauduksega suletud, kuid kauni vaatega merele avatud, vaateplatvormi Toompea külastajatele taasavamiseks.
Kuna Tallinna tasuta ajalehest Pealinn sain 18. aprillil lugeda uudist, et linnapea Edgar Savisaar kirjutas linna nimel alla koostöölepingu Tallinna Tehnikaülikooliga, siis oleks väga teretulnud ka ühe uurimisteemana muinsusobjekti Toompea tehnilise ja geoloogilise seisukorra ning seda purustavate mõjurite väljaselgitamine koos soovitustega, mida ette võtta. Seda oleks ilus teha kindlasti enne, kui näiteks meie liputorn Pikk Hermann otsustab hakata Itaalia Pisa linna viltust torni järele ahvima.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)