Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Tallinna äri ja kultuur Peterburis

URMI REINDE,      10. oktoober 2012

Eesti tipp- ja noormuusikute kontserdid, kunstnike foto-, klaasi- ja vitraažinäitused, eesti lastekirjanduse tutvustamine, nukuetendused, folkloori- ja etnopäev, äri- ja turismiseminar, loomemajanduse seminar, linnade juhtpoliitikute plaanipidamised - niisugune oli suure sõidu „Tallinna kohtumised Peterburis" 26.-29. septembrini teostunud kava. Samalaadsed kohtumised algasid juba 1999. aastal, seekord kohtuti 12. korda.
 

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm ütles, et programmi koostamisel peeti silmas just mitmekesisuse põhimõtet. Kultuurikontaktide tihendamise seisukohalt oli see kõik vägagi märkimisväärne, ja peaasi, kukkus ka täiesti kõrgtasemel välja.



Suurlinn nii lähedal

Kahju ainult, et kõigest pisipoliitilistel põhjustel Tallinna-vaenulik Eesti meedia ei pidanud vajalikuks ühegi sõnaga tunnustada pingutusi, mida Tallinn tegi maailma linnades seas ühe pärli, 5-miljonilise Peterburi pööramiseks „eesti usku". Nii mõnigi ärimees, aga ka kultuuritegija arutles nii üksiti kui ka avali, et Eesti majanduse jaluletõstmiseks piisakski ainuüksi sellest suurlinnast, mis on vaid viie sõidutunni kaugusel Tallinnast ja vaid paari tunni kaugusel Narvast.


Enne kui Peterburi Jaani kirikus algas Tallinna Filharmoonia kammerorkestri kontsert Eri Klasi dirigeerimisel (solistiks Eesti taustaga briti viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny), pidasid kõne nii Tallinna linnapea kui ka Peterburi linnavalitsuse esindaja. Juba varem oli toimunud Edgar Savisaare töökohtumine Peterburi uue kuberneri (eestlastele hästi tuntud Valentina Matvijenko kutsuti ju tööle Moskvasse) Georgi Poltavtšenkoga. Savisaar nimetas kohtumist „soojaks, tulemusrikkaks ja konstruktiivseks". Linnapea märkis ka seda, et Tallinna ja Peterburi vaheliste kultuurisidemete ajalugu mõõdetakse mitte aastate, vaid sajanditega. Seda enam tundub meie ainuüksi Lääne-kummardajaist valitsusringkondi teenindava peameedia vaikiv või isegi halvustav suhtumine suhete arendamisse Peeter I loodud linnaga väiklane ja naeruväärne.


Taas vene tsaaride suveresidentsi Peterhofi pargis jalutades või laevaga mööda Neevat sõites ning selle kallastelt nähtuvat arhitektuurset imeilu nautides võisid eestlased vaid mõelda, miks see lähilinn meie muidu nii „avatud" maailmas Eesti elust nii ära lõigatud on. Meid hoitakse kursis bin Ladeni tabamise, Gaddafi kõrvaldamise ja Bagdadi pommitamisega, kuid meie noored ei pruugi teada isegi seda, et Eesti Vabariik loodi 1918. aastal enamasti Peterburis kõrghariduse omandanud eestlastest poliitikute ajudega.



Saatuse vastu ei saa

„Saatuse tahtel on Eesti ja Venemaa naabrid," meenutas Peterburi linnavalitsuse liige ja välissuhete komitee esimees Aleksandr Prohhorenko.


Ja saatusega teatavasti pole võimalik vaielda, rääkigu meie olematu „iseseisev" välispoliitika mida tahes.


URMI REINDE



[fotodel]

TÕMBAB: Kahe linna koostööna taasvalminud eesti-luteri koguduse Jaani kirik tõmbab järjest rohkem eestlaste turismi Peterburi suunas. Pildil esineb ses kirikus Tallinna Filharmoonia kammerorkester - seesama, millele kultuuriminister Rein Lang keeldus raha andmast.

KONTAKTIDE TOETUSEKS: Äriseminaril pidas vene ärimeeste südamete vallutamiseks mõnusa „balti aktsendiga" sütitava kõne ärimees ja abilinnapea Arvo Sarapuu.

 



Viimati muudetud: 10.10.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail