Kaosest korrani veel pikk tee

Väike ja tubli Eesti näib olevat aga kõigil aegadel suurte segaduste kulminatsiooniajal ikka ja alati esirinnas.

Kui NSV Liitu astusime mittevabatahtlikult, siis tänapäeval on rahvas peaminister Andrus Ansipi juhtimisel sööstmas otse teravate sündmuste keerisesse. Vaid mõni kuu pärast eurotsooniga liitumist seisab meie paljukannatanud rahvas silmitsi kohustusega terve Euroopa ees - päästa ühisraha €. Eesti asuski EFSF-iga liitudes 2 miljardi euroga garanteerima Kreekale antavat laenu.

Tänavu 11. juulil kirjutas Eesti rahandusminister Jürgen Ligi alla Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamise leppele. Avalikkusele on vähe teada, et ESM-iga liitumine kärbib tublit osa Eesti suveräänsusest. Eriti just seda osa, mis puudutab rahanduslikku sõltumatust. ESM pole mitte järjekordne hädasolevate eurotsooniriikide abistamise programm, vaid palju enamat - see muudab Euroopa Liidu aluspõhimõtteid.

Miks ei debateerinud meie meedia tänavu suvel selle üle, kas inimesed on ikka valmis seoses ESM-iga liitumisega loobuma 16. novembril 1988 Eesti Ülemnõukogu poolt vastu võetud Eesti iseseisvuse deklaratsioonist? Selle asemel tegeldi terve suve Edgar Savisaare kangutamisega Keskerakonna juhi positsioonilt.

Kas pole kummaline, et samal ajal, kui terve Euroopa on oma murelikud pilgud pööranud kriisis lõõmavale Kreekale, kirjutavad Euroopa liidrid vaikselt alla lepetele, mille üle rahvastel puudub ülevaade?

ESM-i asutamise eeltingimuseks on seega EL-i aluslepingu muutus. Nii aluslepingu muudatuse kui ka ESM-i asutamise peab Riigikogu veel selle aasta sees heaks kiitma.

ESM-i ratifitseerimisega eurot omavate riikide rahvusparlamentide poolt näib Euroopa Komisjoni presidendil Jose Manuel Barrosol olevat kahetsusväärne rutt, kuigi selles olevad lepingusätted tuleks panna eelnevalt laiemale avalikule arutelule.

Mitmed majandusteadlased ja poliitikud väitsid hiljutises ühisavalduses, et euroala võlakriisi lahendamiseks tuleb riikidel lõpuks oma suveräänsusest loobuda ja moodustada Euroopa Ühendriigid.

Ühisavalduse teinute seas olid näiteks Nobeli preemia laureaadid Nouriel Roubini ja Joseph Stiglitz, endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, Briti ekspeaminister Tony Blair, Soome ekspeaminister Matti Vanhanen ja Hispaania ekspeaminister Felipe Gonzales.

Võib-olla tõesti saab eurotsooni laastavast kaosest nüüd korda luua üksnes Euroopa Ühendriike moodustades? Kas Lääne-Euroopa on heaoluuimas liiga kaua viibinud ja nüüd hirmutava võlakriisi tõttu ärgates saab olla ainsaks päästerõngaks Euroopa Ühendriikide loomine?

Ometi on paljudes eestlastes tekkinud kahtlus, et liitusime euroga väga valel ajal.

Kesknädala portaalis olevale küsimusele „Kas sooviksite Eesti krooni tagasi?" on näiteks 65% vastanud jaatavalt.

Võinuksime sarnaselt ülejäänud Baltikumi ja Poolaga jääda oma rahaühikule kindlaks. Me ei peaks siis praegu osalema ülikulukates euro päästmise projektides.

Kesknädal nõustub Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoniga, kes ütles, et kui Eesti valitsus tahab nõustuda Euroopa Liidu alusdokumentide muutmisega, tuleb selleks mandaati küsida uuel rahvahääletusel.

„Eesti liitus organisatsiooniga, kus väga palju õigusi jäi rahvusriikidele endile. Kui need aluspõhimõtted muutuvad, siis tuleb korraldada uus rahvahääletus," on Simson öelnud 3. novembri Maalehele.

AJALOOLINE PÄEV: Tänavu 11. juulil kirjutas Jürgen Ligi alla ESM-i asutamisleppele. Eesti meedia sellele tähtsale sündmusele tähelepanu peaaegu ei pööranud. Samal ajal tegeldi hoopis maruliselt Keskerakonna kongressi valimistulemuste mõjutamisega.

Jaga |