Haldusreformiga tuleb alustada Tallinnast

ROBERT VILL,      05. november 2003


Teatavasti on kodanikelt laekuv üksikisiku tulumaks omavalitsuse põhiline tuluallikas. Tallinna juhid püüavad protsessi mõjutada, pakkudes linnakodanikele kõikvõimalikke "präänikuid". Käib pidev vägikaikavedu lähiümbruse valdadega maksumaksjate pärast, mis häirib tõsiselt Tallinna regiooni omavalitsuste normaalset läbisaamist.
Nii Tallinna linnaosade kui ümbruskaudsete omavalitsuste kodanike huvides oleks lõpetada vastasseis ja käivitada koostöö transpordi, hariduse, keskkonnakaitse ja muudes valdkondades. Probleemi saab lahendada vaid riigi tasemel, kuid riik on siiani olnud passiivne. Tallinna juhid on kolmel korral pöördunud erinevate valitsuste poole ja pakkunud probleemi võimalikke lahendusi, kuid linna ettepanekuid on ignoreeritud. Peaks olema selge, et Tallinna ei saa panna ühele pulgale teiste Eesti omavalitsustega. Mujal Euroopas on pealinna staatus kinnitatud kas seaduse või siis riigi ja pealinna vahelise lepinguga.
Siinkohal otsiksin sobivat näidet Helsingist, sest Soomes on Eestiga sarnane ühetasandiline omavalitsussüsteem. Kahetasandiline kohalik omavalitsus võimaldab suurema linna õiguslikku staatust reguleerida lihtsalt - vastav üksus täidab üheaegselt mõlema tasandi funktsioone, just nagu see oli meil aastail 1989-1993, kui loodi Tallinna linnaosad. Siis oli linnaosadel mõte, sest neil oli otsuste ja õigusaktide vastuvõtmise õigus.
Hiljem, pärast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmist linnaosadel seda õigust enam ei ole.
Soome pealinnas Helsingis linnaosad puuduvad. Mudel, mida peetakse Helsingi võimu detsentraliseerimise näiteks, on iseseisvate kohalike omavalitsuste regionaalse koostöö liit. Liidu ühistegevust koordineerib pealinna regiooni koostöötoimkond.
Tallinna võimu detsentraliseerides võiks regionaalse koostöö liitu kuuluda praeguste Tallinna linnaosade baasil loodud omavalitsused ning Tallinna lähiümbruse vallad ja linnad. Teatavasti tehti Soomes selline radikaalne muudatus haldusterritoriaalses korralduses regionaalsel tasandil just pärast liitumist Euroopa Liiduga.
Kõigi Tallinna linnavolikogu fraktsioonide juhid algatasid hiljuti eelnõu, milles leiavad, et linn ei saa toetada minister Jaan Õunapuu haldusreformi kava, kuna see ei tähtsusta piisavalt Tallinna kui pealinna rolli. Valitsuse regionaalprojektis on Tallinnast juttu vaid pooles lauses. Rahvaliidu programmis öeldakse, et erakond toetab Tallinna kui pealinna staatuse seadusega reguleerimist. Sama seisukoht on ka Keskerakonnal, kes on parlamendile korduvalt esitanud pealinnaseaduse eelnõu.
Praegune vastasseis on lubamatu, sest Tallinna linnavolikogu kaks mõjukat parteid on valitsuskoalitsiooni tuumik. Eriti ohtlik on olukord Rahvaliidule seetõttu, et Reformierakond on Tallinnas võimul Keskerakonna armust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)