Ükski ime ei ole võimatu, kui seda tõeliselt soovid

MÄRT SULTS,      31. august 2005


Algab uus õppeaasta, aga suvi polegi veel lõppenud. Nii palju oleks veel teha: tahaks vanavanemaid maal kartulikoristusel aidata, õunad juba valmis, marjad korjata. See jutt viib nagu suu naerule, pigem on just vastupidi – õpilane hõiskab, jumal tänatud, saab kooli, ei pea selle jamaga tegelema. Mõni hoopis hoopleb mõnusasti, et kas sa tead, ma nägin elusat lehma ja siga: juba sopased, aga praeliha on hea-imelik!?
Mis ootab aga õpilasi koolis, nende teises kodus ees? Ikka rõõmsameelsed klassikaaslased, kiuslikud õpetajad ja armas vana lagunev koolimaja: ha-haa, see eelmisel aastal koolimaja nurgast lahtilöödud tellis on ikkagi veel lahti. Äkki aga laeni ehitustolmu täis tarkusetempel, sest esimene september saabus ametnikele ja ehitajatele jällegi õudselt vara. Kes pagan küll võis teada, et pärast augustikuud tuleb september ja koolimajad hakkavad täitma oma põhiülesannet: olema õpilastele mõnusaks ja armsaks õppimiskohaks.
Ametnikud räägivad, et ehituseks ei ole raha. Vale, raha on nii et tapab, aga koolide remontimiseks loodud ja riigi küllaldaselt rahastatud Riigi Kinnisvara AS tahab riigil nahka üle kõrvade tõmmata ning ei anna koolidele võimalust raha kasutamiseks või kui annab, siis ainult pandimaja tingimustega. Kusjuures on teada, et kui panditud asju välja ei osteta, müüakse pant maha.
Nii et poisid RKASist meie koole panti ei anna ja Läände sunniviisiliselt õppima ei lähe. Eestis antud haridust, pärast kõiki neid puuseppade tehtud parendusi riiklikes õppekavades, on sõnakuulmatud õpetajad ikkagi hoidnud Euroopa kesktasemest kõrgemal. Au õpetajatele ja sügav kummardus nende südamest tulevale tööle. See on suur tarkus, kuidas ja mida käpardlike külakaupmeeste/pottseppade kokkutraageldatud riiklikust õppekavast õpilastele õppematerjalideks valida ja ise terveks jääda.
Õpetaja, õnnelik, unistab ja loodab, et teen selle aasta paremini, proovin neid uusi nippe, mille suvel läbi kaalusin. Aga kas palk ka tõuseb, kas õppevahendeid saab osta, kas ametnike jaburad korraldused lõpevad sel aastal, kas lõpuks saab omale korraliku sisustusega klassi?
Äkki sel aastal hoolivad lapsevanemad rohkem oma laste käekäigust ja hoiavad kooliga tihemat sidet, võib olla saadakse sel aastal aru, et me oleme eestlased, mitte hiinlased, ja meile on iga õpilane/inimene tähtis. Ja äkki sel aastal ei trükita enam mingite isehakanud pottseppade koostatud kirjanduse, matemaatika, keemia jne õpikuid …
Head uut õppeaasta algust, kallid kolleegid! Meie, õpetajad, olime maa sool ja jääme selleks ning ärgem unustagem, et kui meie hommikust õhtuni viriseme, õpivad meie õpilased selle kiiresti ära.
Ükski ime ei ole võimatu, kui seda tõeliselt soovid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)