Šveitsis tahetakse keelata alla 2800-dollarise palga maksmine

Allakirjutanute hulk on piisavalt suur, et asi läheks rahvahääletusele. Šveitsi otsedemokraatia reeglite järgi võib igaüks algatada referendumi korraldamise, kui ta kogub 18 kuu jooksul enam kui 100 000 hääleõigusliku kodaniku allkirjad.

„Tegemist võib olla ühe olulisema ajaloolise sündmusega, mida saab võrrelda orjandusliku korra kaotamise või inimõigusliikumiste algusega. Loomulikult need, kes ettepanekut ei toeta, leiavad selleks oma vabandusi. Kuid need, kes soovivad 2800-dollarise miinimumpalga kehtestamist, leiavad lahendused," ütles põhivajadusi tagavate sissetulekute eest võitleva organisatsiooni (Basic Income Initiative) asutaja Enno Schmidt uudistekanalile Russia Today.

Rahvahääletuse täpne aeg on veel otsustamata, kuid eeldatavasti leiab see aset enne aasta lõppu, sõltudes Šveitsi valitsuse otsusest. 2800-dollarise alampalga taotlemist toetab valitsuses sotsiaaldemokraatlik leer.

Selleks et näidata oma kavatsuse tõsidust, kallasid idee initsiaatorid 5. oktoobril veoautost Šveitsi parlamendi ette Bernis maha 8 miljonit viiesendist münti, kuna Šveitsis elab ligi 8 miljonit elanikku. Juhul kui ettepanek jõustub, leitakse vajaminev raha kõige tõenäolisemalt Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemist.

„Kui keegi kuskil suudab midagi sellist finantseerida, siis on selleks Šveits. Praegu käivad arutelud jah- või ei-küsimuse ümber. Seejärel tuleb seadusandjal kindlaks teha, millistest allikatest vajalik raha leitakse," märkis endine Šveitsi asekantsler Oswald Sigg.

Enne miinimumtöötasu hääletamist korraldavad šveitslased 24. novembril referendumi selle üle, et mitte ühegi asutuse juhi palk ei tohiks ületada miinimumpalka enam kui 12 korda. (Eestis oleks selline summa praegu näiteks 3840 eurot.)

Šveitsi ühe suurima kompanii Glencore juht Ivan Glasenberg on juba jõudnud teatada, et kui see eelnõu jõustub, kavatseb ta oma firma mõnda teise riiki kolida. Õnneks tema arvamus kedagi ei huvita, sest erinevalt Eestist kehtib Šveitsis rahvavõim, mitte rahavõim.

Häbi Eesti riigijuhtidele, kes meie riigi on tõelisest demokraatiast niivõrd kaugele tüürinud! Loomulikult on siin oma roll ka rahval, kes sel kõigel vabatahtlikult on juhtuda lasknud. Šveitsiga võrreldavad arengud oleksid reaalsed Eestiski - rahva piisava julguse ja valitsejate paikapaneku korral.

Jaga |