Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

„Tähesõdades" on ka rohkem reaalsust kui Helme fantaasiates!

PRIIT KUTSER,      20. jaanuar 2010

[Kesknädal esitab Priit Kutseri teksti täisversiooni. Delfi avaldas käesoleva artikli eelmisel nädalal, jättes paraku meelevaldselt välja olulisimad lõigud sellest, mis puudutasid Marko Mihkelsoni 2004. aasta Moskva-visiiti, reformierakondlaste juhtpoliitikute soosivat suhtumist küberründaja Markovi vastu ja Jaapani Liberaal-Demokraatliku Partei osalemist Ühtse Venemaa kongressil.]
 

Sooviksin vastata Mart Helme veidravõitu loole Delfi portaalis, mis kindlasti tekitas hämmingut paljudes lugejates. Sellised rünnakud Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare vastu on uskumatult primitiivsed ja vastuolus igasuguse tõega, ja nende ilmutamise ainus eesmärk on hoida Reformi ja IRL-i riigipajukil.

 

Savisaar on Eestis ära hoidnud rahvuskonflikti

Keskerakond eesotsas Edgar Savisaarega on palju panustanud selle nimel, et Eestis ei oleks eri rahvuste vahel vaenu. Ja seda vaatamata Mart Helme taoliste marurahvuslaste jõupingutustele õhutada Eestis vihkamist mitte-eestlaste vastu.

Ilma naljata võib öelda, et Keskerakond on Eesti ainus õnnestunud integratsiooniprojekt. Eesti riik ei ole suutnud teha seda, mida on suutnud Keskerakond. Just tänu  Savisaare juhitud Kesk-poliitikale on Eestis ära hoitud teravad rahvuskonfliktid ning leevendatud pingeid rahvuste vahelistes suhetes. Keskerakonna unikaalset positsiooni ja Edgar Savisaare võtmerolli seal on tõdenud  ka mõjukad avaliku elu tegelased.

 

Mart pajatab oma lugu

Mart Helme ja näiteks ka Marko Mihkelson on mõlemad tuntud Venemaa-vihkajad ja vandenõuteoreetikud. Helme põeb justkui paranoia viimast staadiumit. Ta serveerib asju, mida „naised saunas rääkisid", tõe pähe. See on uskumatu, eriti kui arvestada, et tegemist on Moskvas resideerinud Eesti suursaadikuga. Kuigi räägitakse, et Moskvas veedetud perioodil olevat ta saatkonnahoonest väljunud vaid ühel korral - siis, kui käis oma volikirja üle andmas. Helmel on aga kõrgharidus ajaloos. Uskumatu, et selline väärikas, eakam ja haritud inimene käitub niivõrd madalalaubaliselt ja labaselt.

Vandenõuteoreetikud jutustavad meile, kuidas terroristide rünnakud maailmakaubanduskeskusele New Yorgis olid Bushi enda poolt organiseeritud, selleks et saaks tõsiselt võitlema hakata terrorismi vastu. Vaenlast on vaja, sest kellega sa kakled, kuid pole kellegagi kakelda. Kelle peal sa näitad, kui kõva mees oled.

Parempoolsetel ja nende õuelaulikul Mart Helmel läheb samuti vaenlast tarvis. Kes on kõige suurem oht nende populaarsusele Eesti Vabariigis? Õige - Edgar Savisaar! Vaenlane tuleb kuulutada pahaks ja kurjaks, ta tuleb sildistada, luua temast negatiivne kuvand. Kõigis tema tegemistes tuleb näha salakavalaid skeeme ja muud kohutavat. Nii luuakse lugu, mis iseennast toidab ja taasloob ja ennast ise jutustab. Millele võib külge pookida mida iganes. Justnagu on piiblist võimalik välja lugeda ükskõik mida, on ka vaenlase kuvand lõputu loomingulisuse allikas, ja kurjusel lõppu ei paista.

Me identifitseerime ennast läbi erinevate lugude. Helme räägib meile loo, et Venemaal on vaja maailmas domineerida, ja seda, kui oluline on suure Venemaa jaoks väike Eesti ning kuidas Venemaa salateenistusel on Eestis oma salajane kõneisik - Edgar Savisaar. Tiit Madissonil on oma lugu. Ka Jüri Linal on oma lugu. Täpselt, nagu ka Mart Helmel ja Marko Mihkelsonil on oma lugu, mille rääkimise eest tõstsid maksumaksjad hiljuti veel ka Mihkelsoni palka Riigikogus.

Siinkohal oleks õigem öelda, et Helmel on ajud jäänud Moskvasse, kust paaniliselt kardetakse „välisvaenlase" sissetungi. „Välisvaenlane" aitab rahvast koondada ja temaga vabalt manipuleerida.

 

Kes tegelikult Venemaa ees salaja lipitsevad?

Millegipärast ei räägi Eesti parempoolne meedia sellest, et 2004. aastal käis ka tuntud IRL-lane Marko Mihkelson Moskvas plaanidega saada koostöölepe Ühtse Venemaaga. IRL-i süüdistustes, nagu oleks Keskerakond kuidagi eriliselt Venemaa-sõbralik, ei peegeldu mitte midagi muud peale kadeduse ja kaotuskibeduse. Kohati läheb asi kahjuks päris inetuks.

Selles, et Keskerakonnal on head suhted Ühtse Venemaaga, ei ole küll midagi eriskummalist. Pigem on see kompliment, mis näitab, et Keskerakond on arvestatav koostööpartner. Ühtse Venemaa kongressil olid esindatud võimuparteid mitte ainult Euroopast, vaid ka mujalt maailmas, näiteks ka Jaapani Liberaal-Demokraatlik Partei (Jaapani Reformierakond) oli kohal.

Omaette teema on muidugi juhtivate reformierakondlaste Paeti, Langi ja Ansipi Venemaa-lembus. Miks muidu võeti nende poliitikute lahkel loal Eesti-vastane küberründaja Markov maha Schengeni viisa mustast nimekirjast -  tal pole enam keelatud siseneda Schengeni riikidesse. Selles mõttes oli Jüri Pihlil õigus, kui ta neid kolme oravat riigireetmises süüdistas. Inimene, kes soovib Eesti riigi hävingut, on meie jaoks ebasoovitav isik, persona non grata, ja isikud, kes sellist inimest soosivad, on kahtlemata riigireeturid.

 

Edgar Savisaarest sai Eesti poliitika elav legend

Savisaare panus Eesti Vabariigi taasiseseisvumisse on hindamatu. 

Mart Helme, kellel tundub hetkel palju vaba aega olevat, mis sunnib teda mõtlema mõtteid, mis kindlasti pakuksid huvi oma ala spetsialistidele teatavates asutustes, võiks võtta hetke ja mõtiskleda selle üle, et miks peaks inimene, kes on niivõrd palju oma ajast, energiast ja tervisest pühendanud selle riigi taasloomisse, mille kodanikuks kahjuks ka härra Helme end peab, järsku oma loomingut õõnestama hakkama? Helme võiks mõelda, millest kõigest on pidanud Savisaar loobuma, et toosama Helme sai kunagi suursaadik kuskil Moskvas üldse olla ja saab teda nüüd kujuteldamatus absurdis süüdistada.

Kindlasti ei oleks Eesti poliitmaastik Savisaareta täna selline, nagu ta on. See lihtsalt kannab Savisaare pitserit. Tema eestvõtmisel on valitsused tõusnud ja on kukkunud ning ka püsima jäänud. Meenutagem Res Publica tõusu 2003. aastal ja hilisemat hääbumist IRL-i. Ka Ansipi valitsuse püsimine on selgelt seotud Edgar Savisaarega, sest praegust vähemuskoalitsiooni ei hoia kramplikult koos mitte üksteisearmastus, vaid paaniline hirm Savisaare fenomeni ees. Tahes-tahtmata aitas Savisaar ka Indrek Tarandi europarlamenti.

Nimetagem seda Savisaarele vastandumise efektiks. Igal jõul on vastujõud, igal aktsioonil ka reaktsioon. On tuntud tõde, et kui soovid pilti saada, siis ründa kõige suuremat, kõige võimsamat. Aga kui sa seda teed, pead olema kõvemast puust, sest tõsiselt suure nähtuse tsentrifugaaljõud võib su kergelt lömastada. Siinkohal mõtlemiskoht kodanik Helmele.

Helme arvates ei ole Savisaar geniaalne poliitik. Paraku on lood nii, et Savisaar kirjutas ennast Eesti ajalukku juba 1980-ndate lõpus, nii et Helme võib oma kibestumuses klähvida niipalju kui kulub, kuid ajalugu muuta ta ei suuda. Savisaar on kahtlemata geniaalne poliitik, ta on mäekõrguselt üle teistest Eesti poliitika suurkujudest. Savisaar on Eesti poliitika elav legend. Paljud, ka Savisaare poliitvastased,  on tunnistanud: „Kui Edgar Savisaart ei oleks Eesti poliitikas, tuleks ta välja mõelda."

 

PRIIT KUTSER, Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige

 

 

 



Viimati muudetud: 20.01.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail