Euroopa Liit - kellele kasulik?

MAILIS REPŠ,      30. juuli 2003

Euroopa Liit JAH

Euroopa ühinemise taga oli soov kindlustada rahu Euroopas ning üles ehitada konkurentsivõimeline heaolu ühiskond. Euroopa Liidu eesmärkideks on majandusliku arengu ja ühiskonna heaolu tugevdamine, Euroopa kodanikkonna õiguste ja vabaduste kaitsmine, turvatunde kindlustamine läbi politsei ja õigusküsimuste koordineerimisele, Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas.

Euroopa Liit ja Nõukogude Liit

Täiesti vale on võrrelda Nõukogude Liitu ja Euroopa Liitu. Euroopa Liit ei ole kunagi soovinud oma liikmesriikide sisepoliitikasse sekkuda, ega saagi, sest ühine otsustamine peab olema liikmesriikidele otseselt majanduslikult edukam ja kõigile kasulik.
Euroopa Liidul on piisavalt näiteid, kus liikmesriigid on jäänud eriarvamustele ning Liit ei saa kuidagi oma otsuseid peale suruda. Ühtse immigratsioonipoliitikaga ei nõustunud Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja alguses ka Kreeka, ning nende riikide osas immigratsioonipoliitika ei laienenud. Ühisrahaga ning ühtse rahapoliitikaga ei nõustunud Suurbritannia, Taani ja Rootsi, ning nad ei liitunud. Kui Eesti ei ole teatud otsustega nõus võime sarnaselt suhteliselt väikesele Taanile jääda erinevale seisukohale.
Kui Eesti leiab, et tema huvidega ei ole siiski piisavalt arvestatud, võime Euroopa Liidust lahkuda. Euroopa Liidu liikmesriigid on otsustanud, et rahalisi tagasimakseid või teisi sarnaseid karistusi ühelegi lahkuvale liikmesriigile ei laiendata.

Kas kaotame Euroopa Liidu liikmesriigina iseseisvuse?

Eesti on liitumisel nõus koos teiste liikmesriikidega teatud küsimusi koos otsustama. Samas ei saa Euroopa Liit meie siseriiklikes küsimustes vahele segada, mis on seotud meie olemuse, eksisteerimise, riikluse, rahvuse püsimajäämise, kultuuri, hariduse jpm. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kiivalt vastu seisnud igasugustele poliitikutele, kes soovivad luua föderaalset superriiki. Ei Inglismaa, Prantsusmaa, Taani, Austria vt. pole valmis loobuma oma millestki, mis neid eristab kui iseseisvaid ning erilisi riike. Kas Te tõesti usute, et Prantsusmaa või Taani on täna vähem iseseisev ja valmis laskma kedagi enda üle otsustama? Või prantslane või taanlane on nende aastatega muutunud vähem oma rahvuse ja riigi esindajateks?

Euroopa Liidu heategevus või majanduslik huvi?

Suur osa Eesti keskkonnainvesteeringutest (kanalisatsioon, veepuhastusjaamad, looduskaitsealad jpm.) on saanud olulise tõuke Euroopa fondidest. Meie põllumajanduspoliitika on juba aastaid oluliselt sõltunud Euroopast, sest me soovime ebaregulaarse Venemaa kõrval stabiilset Euroopa turgu oma saaduste müügiks. Meie piir on saanud olulisi investeeringuid Euroopast. Loomulikult ei saa loota, et Euroopa toetab meid puht heategevusest. Läänemere riigid soovivad, et meie keskkond oleks puhas, sest see mõjutab otseselt nende endi keskkonda. Eesti piiri tugevdamine ning kindlustamine on kogu Euroopa huvides. Mida rohkem oleme võimelised takistama narkootikumide, inimestega kauplejate jt. kuritegelike jõudude liikumist oma piiridesse, seda vähem imbub kuritegevust edasi Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Kui mõni Euroopa Liidu piirkondadest on vähem arenenud, toetab Euroopa nende kiirendatud majanduslikku arengut erinevate toetustega. See soov on tingitud majanduslikest huvidest, kindlustada oma kaupadele konkurentsivõimelisemat ostjaskonda. Nii soovitakse piirata siseimmigratsiooni ja kui inimesed on oma elujärjega rahul, ei liigu nad teistesse piirkondadesse ja naaberriikidesse. Selliste toetusprogrammide osaks on langenud endised kaevanduspiirkonnad Belgias, Hollandis, Suurbritannias ja Prantsusmaal.

Euroopa Liit ja haridus ja -kultuuriküsimused.

Euroopa Liit ei reguleeri liikmesriikide haridus- ja kultuuriküsimusi. Ei täna, ega järgmisel või ülejärgmisel aastal ei otsusta keegi peale meie endi mitu aastat meie lapsed koolis õpivad, kus asuvad meie koolid, mida lapsed õpivad ning milliste eksamitega lõpetavad. Euroopa ei otsusta meie eest, millised on meile olulised kultuuriväärtused ning kuidas me oma kultuuri säilitame ning edasi kanname. Meie keel ja olemus on meie endi otsustada.
Euroopa Liidu liikmesriigid toetavad laste vahetusprogramme, sest peavad oluliseks, et noored õpiksid teiste riikide keeli ja kultuuri. Noortel on võrratud võimalused koolis ja ülikoolis õppida semester või terve kooliaasta mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti toetab Euroopa Liit suures ulatuses kutsekoolide arengut läbi investeeringute, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse.

Euroopa Liit ja tulevik

Paljudele meile ei tähenda otsus Euroopa Liiduga liituda või mitte suuri muutusi - kartulid tahavad ikka üles võtmist, marjad mahlaks tegemist ning õunad hoiule panemist. Vanematele inimestele toob Euroopa teatud kindlustunnet, et lõpuks mõjutatakse meie poliitikuid ka inimeste ja nende turvatunde pärast muretsema. Keskealistele võib olla oluliseks euroopalike põhimõtete teostumine, kus erinevate piirkondades toetatakse ettevõtlust ning töökohtade loomist. Euroopa Liit toob varjamatult kasu just meie noortele, kes täna on alles põhikoolis. Noored omavad uusi võimalusi tugevdada oma teadmisi teiste riikide koolides ja kutseõppeasutustes, praktikal käies suurtes rahvusvahelistes ettevõtetes, õppida ülikoolides kuni Cambridge´i või Viini vms välja. Vaieldamatult võidavad Euroopa Liiduga liitumisest kõige enam tänased lapsed ja homsed noored, sest igasugune muutus võtab veel aega.

Euroopa Liit ei saa meie siseriiklikesse küsimustesse sekkuda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)