President Savisaar hingaks rahvaga ühes rütmis!

Konstantin Pätsi tuleb ses kontekstis võtta iseseisva Eesti sümbolina. Laulusalmist võib välja lugeda inimeste unistust seostada riigipead kodukeskkonnaga – enda ja lähedate heaoluga, igapäevase toimetulekuga, kindlustundega homse ees. Iseäranis ootavad Eestimaa inimesed presidendilt ühtekuuluvustunde tagamist  ja sotsiaalmajandusliku tagala kindlustamist, eriti praegu, mil maailm istub püssirohutünni otsas (terrorism, sõjakolded, massiimmigratsioon). Eestis vastaks neile kriteeriumidele enim Edgar Savisaar.

Õige mees õigel kohal

Mitte mõne üksiku erakonna, kodumaiste või välismaiste huvigruppide, vaid laia rahvalikku toetust omab president siis, kui suudab rahvaga ühes rütmis hingata; veel enam aga olla selle protsessi veduriks. Savisaar on seda oskust tõestanud 1980–1990ndate vahetusel ja Rahvarinnet rajades ja juhtides, riigi taasiseseisvumise eesotsas seistes, rahvast Toompeale kutsudes võitlusele iseseisvuse vastastega; targasti ja julgesti tegutsedes augustiputši ajal, mil ta oli esimene peaminister. Suur osa eestlasi on teda usaldanud, järgnenud talle kriitilistel hetkedel. Sellele on kaasa aidanud tema kui ajaloolase ja filosoofi haridus, aga ka hea inimpsüühika tundmine ja mõistmine.

Oma võimekust on Savisaar tõestanud ka sise- ja majandusministrina. Tallinna linnapeana on ta kujundanud ühe tugevama sotsiaalse heaoluga pealinna Euroopas. Siinse tasuta ühistranspordi vastu on tekkinud rahvusvaheline huvi. Tema juhitud Keskerakond on viinud oma ideid ellu kolmes valituskoalitsioonis. Kümme aastat ollakse Eesti tugevaim  ja n-ö „valgetele“ poliitilistele jõududele tulise orana mõjuv opositsioon, kes aastate pikku küsitlustes järjekindlalt populaarseimaks parteiks on osutunud.

Savisaare stabiilset populaarust tõestavad mammutilised häältesaagid erinevatel valimistel ja tema toetuseks Hundisilma tallu tehtud rännak tuhandete inimeste osavõtul. Ei saa eitada ka tema panustatud teavitus- ja selgitustööd (Tallinna Televisioon, ajalehed Kesknädal ja Pealinn), kuid ennekõike on nii suure poolehoiu võitmiseks vaja südamehäält, mis kasvanud välja pikaajalisest usaldusest.

Tõeline rahvusvaheline mees

Edgar Savisaart on nimetatud Vene-sõbralikuks poliitikuks, koguni Kremli mõjuagendiks.  Nimetada nii inimest, kes oli kartmatu  ja silmapaistev eestvedaja Eesti väljatoomisel nõukogude totalitaarriigist, on ebaaus, lihtsameelne või ….omakasupüüdlik. Savisaar teab, et võimalikult pingevabad suhted Venemaaga on meile vajalikud ennekõike majandushuvides. Nii ei väljenda ta Venemaa-foobiat nagu ärplevad parempoliitikud-hüpiknukud, kes tahavad nii inimeste tähelepanu kõrvale pöörata sisepoliitilistelt probleemidelt ja ühtlasi meeldida oma patroonidele Euroopa suurriikides ja Ameerika Ühendriikides.     

Vene hinge mõistjana käitub Savisaar sarnaselt riigimees Jaan Poskaga. Ta oskab leida ühist keelt siinse venekeelse elanikkonnaga, kellest paljud on ühinenud Keskerakonnaga. Kas oleks parem, kui need inimesed jäetaks poliitilisse isolatsiooni ning neid sunnitaks oma huvide eest võitlema vaid n-ö vene parteidena? Sel juhul võib tulemuseks olla uus „pronksiöö“, mille kibedaid vilju helbivad eestlased siiamaani.

Savisaare fenomen on ka oskus ja tahtmine olla ühendaja ja tasakaalustaja, kesktee leidja  ning äärmuste vältija. Ta on tauninud ebavõrdsust erinevates valdkondades. Raamatus „Tõde Eestist I“ rõhutab ta vajadust inimeste aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja näeb ohtu selle puudumisel: „Kui inimesed tõmbuvad igaüks oma nurka ja on kaotanud lootuse üheskoos paremat ühiskonda rajada, siis on see rahvuse katastroof.“

Edgar Savisaarel on veel palju ära teha Keskerakonna esimehena ja Tallinna linnapeana, kui õigusbürokraadid lasevad ta taas rahva usaldusega väljateenitud ametkohustusi täitma. Temast saaks suurepärane president, kes seisab koos oma rahvaga ja peab esmatähtsaks inimeste heaolu nende oma isamaal. Saades riigipeaks ei läheks Savisaar Kadriorgu mitte head äraolemist nautima ega ärmatama, vaid pühenduks tööle Eesti iseoleva vabariigi eest.   

 TIIU JOLLER

Tallinlanna, endine sundüürnik

Jaga |