Nädala juubilar WILLIAM ARTHUR PHILIP LOUIS 30

Teisest küljest, suure tõenäosusega kujuneb prints Williamist tulevikus väljapaistev riigitegelane. Ended tema suhtes on igatahes paljutõotavad. Suvisel pööripäeval, 21. juunil 1982 printsess Dianast ilmale tulnud prints Williamis näevad paljudki Briti impeeriumi kunagise hiilguse taasloojat. Ta on Suurbritannia troonipärilusjärjestuses teisel kohal oma isa, Walesi printsi Charlesi järel ja noorema venna Harry ees. Kui William otsustaks kunagi valida endale valitsejanime, saaks temast kuningas William V.

Briti seadused näevad ette, et kuninganna Elizabeth II järel saab kuningaks prints Charles ja kuningannal puudub õigus trooni üle anda otse prints Williamile, nagu on aeg-ajalt spekuleeritud. Seega tuleb maailmal prints Williami kuningaks saamist tõenäoliselt oodata veel mõnikümmend aastat. Kuid varem või hiljem saab temast Rahvaste Ühenduse (varem Briti Rahvaste Ühendus) juht niikuinii.

Mõned olulised daatumid prints Williami elust: ristiti 4. augustil 1982, oma vanavanaema, leskkuninganna Elizabethi 82. sünnipäeval; esmakordselt astus avalikkuse ette 1. märtsil 1991, kui perekond oli visiidil Walesis, Cardiffis.

Prints William käis Jane Mynorsi lasteaias. Wetherby koolist sai ta alghariduse ning Ludgrove'i koolist Berkshire'is põhihariduse. Pärast seda astus Etoni kolledžisse, kus õppis A-tasemel geograafiat, bioloogiat ja kunstiajalugu.

Paljude Briti teismelistega sarnanedes otsustas ka William pärast Etoni lõpetamist aasta vahele jätta ning võttis osa Briti armee õppustest Belizes ja tegutses vabatahtlikuna Tšiilis. Pärast seda astus prints 2001. aastal St. Andrew'si ülikooli Šotimaal, mille 2005. aastal lõpetas. Esialgse eriala - kunstiajaloo - vahetas hiljem geograafia vastu.

2006. aasta jaanuaris alustas William kadetikursust Sandhursti Kuninglikus Sõjaväeakadeemias, et saada armeeohvitseriks, ja lõpetas selle õppeasutuse 15. detsembril 2006 nooremleitnandi auastmes.

Nagu paljud tema eelkäijadki, otsustas William teenida Briti kaitseväes. Pärast Sandhursti lõpetamist soovis ta olla tegevteenistuses eesliinil. Näib, et dünastilisest positsioonist tulenevalt jääb tal see soov siiski täitumata.

2005. aasta juulis täitis William oma esimest kuninglikku ülesannet, esindades kuningannat Uus-Meremaal Teises maailmasõjas hukkunute mälestustseremoonial.

Prints William kihlus suurte tseremooniate ja teleshow`de saatel oktoobris 2010 Kate Middletoniga. Laulatus toimus 29. aprillil 2011 Londonis Westminster Abbey katedraalis.

Kuigi eelpooltoodud arutlus Briti impeeriumi taasloomisest võib Balti mere ääres elavaile eestlastele tunduda naljakas, võtavad paljud britid, eriti vanemaealised, seda teemat üsna tõsiselt. Olles elanud üle aasta ühes Inglismaa asulas, kus briti traditsioonid olid suures osas säilinud, märkasin üllatusega, et kohalikud teevad praegugi vahet Rahvaste Ühendusse kuuluvate riikide ning kõigi ülejäänute vahel. Suur osa inglasi tunnetab siiani märksa suuremat kokkukuuluvust Rahvaste Ühendusse, mitte aga Euroopa Liitu kuuluvate maadega.

Rahvaste Ühenduse inimestel on olnud märksa lihtsam Suurbritannias elada, kui ülejäänud riikide kodanikel, välja arvatud Euroopa Liiduga hiljuti ühinenud, kaasa arvatud Eesti. Paljud inglased peavad iga nelja aasta tagant toimuvaid Rahvaste Ühenduse mänge olümpiamängudega samaväärseiks.

Ei maksa ka unustada, et kuninganna Elizabeth II on, kuigi formaalselt, siiani selliste riikide nagu Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa jt. riigipea. Kuigi USA pärast kuulsusrikast iseseisvussõda suutis end Briti impeeriumi haardest lahti rebida, on London ka tänapäeval maailma suurimaks finantskeskuseks ja suudab mõjutada nii mõndagi USA majanduses toimuvat.

Seega kujuneks prints Williami roll tulevikus vägagi oluliseks. Ametliku versiooni kohaselt täidab Briti kuningakoda tänapäeval küll üksnes tseremoniaalset rolli, kuid ometi tuleb arvestada, et sajad aastasadu kehtinud traditsioonid on Suurbritannias endiselt au sees ning, meenutades Briti kuningakoja võimukat minevikku, võiks tulevikus pigem näha selle mõju tõusu, mitte vähenemist.

INDREK VEISERIK

Jaga |