Eesti poliitikamaastik kujuneb ümber

RAMON LOIK,      13. november 2002


Res Publica ootamatu edu põhines hinnangute kohaselt suuresti meedia poolt valijaile jäetud muljel, et tegemist on "uue ja noore" erakonnaga, ehkki paljud selle arvamusliidrid tõmbasid selga lihtsalt uue kuue. Igatahes õnnestus neil, mobiliseerides kolmikliidus pettunute hääli, Isamaaliit ja Mõõdukad Tallinnas kuivale jätta.
Tõsise signaali Res Publica võimalikust edust andsid tegelikult alles Läti Seimi valimised. Ekspankur Einars Repðe "Uus aeg" võitis ülekaalukalt, andes tunnistust uue populismi läbilöögivõimest ühiskonnas, mida olime juba poliitiliselt stabiilseks pidama hakanud.
Meie kohalikud valimised näitasid, et Eesti poliitikamaastik viibib samuti veel aktiivses kujunemisfaasis. Tõsiasi, et praegused riigikogulased pälvisid suhteliselt tagasihoidliku valimistoetuse, ennustab, et poliitilist eliiti ootab peagi ees remont. Kui mitte väga ulatuslik eelseisvatel valimistel, siis järgmistel juba päris kindlasti. Erakondade elujõud hakkab sõltuma sellest, kuivõrd nad suudavad uueneda ja ajaga kaasas käies oma traditsioone värskete ideedega rikastada.
Sotsioloogid on nõus Mõõdukate enesekriitilise hinnanguga, et põrumise peapõhjus oli nende segane valimissõnum. Tegelikult puudus neil uus kandev idee. Isamaaliidu "igale lapsele 1000 krooni" ei mõjunud samuti enam eriti värskena. Esile on toodud ka nende erakondade linnapeakandidaatide suhteline ebaõnnestumine ja kolmikliidu skandaalide pikk vari. "Julgen olla" mõjus isegi kahtlasevõitu eneseõigustamisena. Seega panid oma arvestustes mööda need strateegid, kes lootsid aasta enne Riigikogu valimisi Isamaaliidu ja Mõõdukate mainet opositsioonipingil turgutada. Reformierakond otsustas siiski võimule jääda ja tuli oma ebapopulaarse lähiminevikuga endistest liitlastest märksa paremini toime. Kui Keskerakond suutis ka opositsioonis olles stabiilselt oma toetust kasvatada, siis Reformierakonna kui niðipartei edukuse võti on igal juhul võimul olla. Kui Res Publical ei õnnestu kiiremas korras rahvaparteiks saada, nagu nad soovivad, siis hakkavad opositsioonis olles nende finantseerijate aktsiad ilmselt kiiresti langema.
Meie poliitikud peavad hakkama võtma pädevaid seisukohti küsimustes, mis senini oli peamiselt "teiste asi". Edukaks toimetulekuks tuleb muuhulgas osata mitut võõrkeelt, omada kaasaegse rahvusvahelise ühistegevuse kogemusi ning kiiret kohanemisvõimet pidevalt muutuvas keskkonnas. Keskerakonna oponentide propagandamasin püüab kõikide võimalike vahenditega näidata, et me nendele nõuetele kuigivõrd ei vasta (mis sisuliselt on valearvestus!). Mitmete ekspertide hinnangu kohaselt on Res Publica huvitatud sellise imagoloogilise konfrontatsiooni väljaarendamisest, et mobiliseerida kevadel neid protestihääli, kes praegu on kibestunud Keskerakonna suuredust kohalikel valimistel, aga samuti selleks, et omastada poolehoid, mis seostub Eesti tulevikuvaatega. See looks soodsa fooni paremjõudude võimalikuks koondumiseks. Lähiajalugu näitab aga, et ilma Keskerakonnaga arvestamata kaua võimul ei püsita.
Ilmselt on nii mitmedki praegused opositsioonipoliitikud ja meediategelased segaduses - Keskerakond ei olegi enam see "Suur Kole Koll", millega valijaid ja rahvusvahelist üldsust hirmutada. Retoorika on aga visa muutuma. Kui 1999. aasta üleriigilised valimised keerlesid põhiliselt "Keskerakonna poolt ja vastu" konflikti ümber, siis nüüd tuleb tegelikult leida midagi muud. Kindlasti murrab nii mõnigi strateeg pead paradoksaalse fenomeni kallal, et mida rohkem Keskerakonda materdada, seda rohkem saab ta hääli.
Kokkuvõtteks julgeksin ennustada, et märtsivalimiste peategelasteks kujunevad Keskerakond ja Res Publica, kes defineerivad ka valimiste peakonflikti. Reformierakond peaks üldjoontes säilitama praeguse taseme või kohalike valimiste vigadest õppides natuke tõusma. Mõneti peaks maahäältega tõusma ka Rahvaliit. Isamaaliit kosub paari pügala võrra tingimusel, et suudab leida kandva liidri ja sellega oma kaotsiläinud elektoraati tagasi võita. Mõõdukad jäävad endiselt raskustesse, liidriküsimus vaevab neidki. Vene parteid erilist rolli ei mängi, kuna muulaste probleemidaga suudab Keskerakond edukamalt toime tulla. Oodata ei ole enam kaua, vahepeale jääb vaid Jõulurahu.

KESKMÕTE
Tõsiasi, et praegused riigikogulased pälvisid suhteliselt tagasihoidliku valimistoetuse, ennustab, et Eesti poliitilist eliiti ootab peagi ees remont.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (33)