Riigikogu keskerakondlased uudistasid tarkust toitvat Tartumaad

Kohtumistel ja mõttevahetustel keskenduti suuresti teemadele, kuidas kohalik ettevõtja veelgi edukamalt tegutseda saaks ja mismoodi kogukonna elu tugev hoida ka pärast haldusreformi.

Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees, Riigikogu liige Peeter Ernits märkis, et visiidi programmi kokku pannes soovis ta kolleegidele parlamendist näidata isepäist Tartumaad. „Seoses haldusreformis plaanitsetud muudatustega pöördus kõige rohkem Tartumaa valdasid Riigikohtusse. Mitmed neist, näiteks Kambja ja Luunja vald, on otsustanud tänaseni oma tee lõpuni minna. Keerulises olukorras on väike Kallaste linn, kellel majanduslike raskuste tõttu ühinemiseks partneri leidmine keeruline.“

Kallaste Noortekeskusesse kogunes saalitäis inimesi. Selgitusi jagasid Riigikogu esimene aseesimees Enn Eesmaa ning Riigikogu liikmed Valeri Korb, Toomas Paur, Marko Šorin ja Igor Kravtšenko. Mõttevahetust juhtis linnapea Gennadi Kulkov.

„Mulle meeldis, et kohtumisel osalesid nii Kallaste linna kui ka ümberkaudsete valdade esindajad. Selgus, et paar valda nõustuvad liituma, mõned aga mitte, kusjuures põhjuseks on ennekõike Kallaste linna suhteliselt suur võlg.

23. aprillil korraldatakse siin paigas referendum. Me jääme ootama selle tulemusi, kogume informatsiooni. Lõppotsuse teeb valitsus. Võimalus on rakendada sunnimeetodit. Kui vallaelanikud on vastu, siis pole see aga kõige mõistlikum. Nii et valitsusel on, mille üle mõelda,” ütles Enn Eesmaa usutluses Kesknädalale.

Keskerakonna Kallaste osakonna esimees Svetlana Amelina nimetas linna jaoks valusaimaks teemaks tööealise elanikkonna märgatavat vähenemist. „Tööle ja elama minnakse suurematesse Eestimaa paikadesse ning ka välisriikidesse, kuni Austraaliani välja. Uute ettevõtete tekkele aitaks ehk kaasa väärtuslikuma elukeskkonna kujunemine. Koostöös riigiga võiks korraldada küsitlusi ja uuringuid, millega selgitakse välja võimalused leidmaks Kallastele kvalifitseeritumat tööjõudu. Väga oluline on regulaarne bussiliiklus Tartuga, mis võimaldaks kohalikel elanikel külastada sagedamini teatrit ja kunstinäitusi, muid silmaringi arendavaid sündmusi, suuremas linnas sisukalt vaba aega veeta,“ ütles Svetlana, kes on Kallaste Vabatahtliku Päästeühingu liige.

Pereettevõtete edulood

Külaskäigud maaettevõtetesse tõestasid sedagi, et paremad eeldused toimetulemiseks on seal, kus vastutajateks-otsustajateks pereliikmed. „Meil on firmas pereliikmete vahel töö ära jaotatud ja igaühel oma vastutusala,“ märkis Rõngu ettevõtja Peeter Kroonberg. Mõttevahetusel poliitikutega tegi ta ettepaneku, et riigiraha kokkuhoidmise mõttes võiks Finantsinspektsioon olla mitte iseseisev asutus, vaid Rahandusministeeriumi koosseisus.

Rõngu vallas Lossimäe külas paiknevas Ilona Jaanikesingu köögiviljatalus oli parajasti ühele poole saadud varase kartuli mahapanekuga. Perenaine ja tema kaasa Meelis Riis avaldasid arvamust, et Eestis on tarvis vastu võtta taluseadus, sest talu on majandustegevuses omaette mõiste, mida ei saa majandustegevuses võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate, osaühingute ja aktsiaseltsidega.

Ilona sõnul müüakse talutoodangut vahetult tarbijale. Selleks on aprillist novembrini Tartu turul avatud müügilett sildiga „Kenaste Talu OÜ“.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli lõpetanud perepoeg Raimo Riis ütles, et ametikoolides võiks senisest rohkem keskenduda traditsioonilisele põllumeheõppele, mis mitmeski õppeasutuses nüüdseks likvideeritud.

„Poliitikute külaskäik oli mõlemapoolselt kasulik. Nii saime põllumajandusega tegelemiseks ja kohaliku elu edendamiseks asjalikke soovitusi Riigikogu liikmetelt Siret Kotkalt ja Erki Savisaarelt,“ ütles Ilona Jaanikesing, kes on olnud ka Keskerakonna Rõngu osakonna esimees.

Rõngus külastas Keskerakonna fraktsiooni esindus ka kohalikku keskkooli. Tütarlasteansambel tervitas poliitikuid kauni ja hoogsa lauluga. Siret Kotkale oli kooliperel üllatuseks kevadine lillekimp.

Rõngus toimunud kohtumistel osalesid ka vallavanem Aivar Kuuskvere ja vallavolikogu esimees Sulev Kuus.

Nõo vallas külastasid Riigikogu keskerakondlased 2004. aastal tegevust alustanud Luke Farmimeiereid, mis on ainus hallitusjuustude tootja Eestis. Delikatessjuustud valmistatakse käsitsi talupiimast. Pereettevõtte eestvedajaks on Aigar Brett. „On oluline, et ei sõidetaks pelgalt haldusreformi mõistes sobiva numbri saavutamise pärast ja vastu kogukondade tahtmist üle tegusatest ja hakkamasaavatest omavalitsustest,“ avaldas ta vestlusringis arvamust. Brett märkis, et Nõo vald pöördus haldusreformi küsimuses Riigikohtusse.

Nõo valla Meeri külas tutvustas teenekas sporditegelane Lembit Toru looduskaunis kohas, paisjärve ääres majutus- ja toitlustusteenust pakkuvat Palu Puhkekeskust. Külalisi võõrustas ka suurekasvuline isane tõukoer, kelle üks järglasi on jõudnud peaminister Jüri Ratase peresse.

Kohaliku tööhõive pant

Riigikogu keskerakondlased külastasid ka 1992. aastal asutatud AS Valio Eesti Laeva meiereid, kus valmistatakse rohkem kui 200 piimatoodet. Marko Šorin kiitis selle ettevõtte oskust vajadusel kiiresti ümber orienteeruda: „Kui mõne toote turustamisel raskusi tekib, hakatakse peatselt midagi uut tegema.“

„Meie meiereid võib pidada ka kohaliku tööhõive pandiks, kus töötab Laeva valla tööhõivelisest elanikkonnast kolmandik või veerand,“ ütles Laeva vallavanem Aare Olgo. „Laeva meierei aitab koostöös omavalitsusega kaasa ka nende elanike toidulaua katmisele, kes ühel või teisel põhjusel kitsikusse sattunud,“ lisas ta.

„Kahepäevasel reisil on võimalik tutvuda vaid osaga Tartumaast. Eesmärk oli anda fraktsioonikaaslastele ülevaade siinsest mitmekülgsest ja arenevast ettevõtlusest,“ lausus Tartumaa keskerakondlaste eestvedaja Peeter Ernits.

„Maaeluprobleemid on mulle ammu tuttavad. Keskerakond kui koalitsiooni suurim erakond ja peaministripartei peab nende lahendamisele ja kohaliku elu arengule väärika panuse andma,“ ütles Lääne-Virumaal asuva Vinni kauaaegne vallavanem, nüüdne Riigikogu liige Toomas Väinaste.

JAAN LUKAS,

Jõgevamaa ajakirjanik

[fotoallkiri]     

Rõngu vallas Lossimäe külas paiknevas Kenaste köögiviljatalus, kus parajasti ühele poole saadud varase kartuli mahapanekuga. Fotol perenaine Ilona Jaanikesing, Erki Savisaar ja Siret Kotka. 

Jaga |