Riigikaitse juhtimine muutumas segasemaks

Keskerakonnal on selles osas välja kujunenud väga selge seisukoht. Mina ühe selle seisukoha kujundajana erakonna sees olen arvamusel, et me ei pea mõtlema, kas sõda tuleb või ei tule, me peame mõtlema, millal ta algab. See tähendab seda, et kui me ühetaoliselt poliitikaüleselt panustame riigikaitsesse, tähendab see seda, et me igapäevaselt tegeleme heidutusega ehk meie potentsiaalsed vastased näevad, et neil ei ole mõtet tulla siia lihtsalt niisama jalutama - siin on rahvas, kes soovib oma riiki kaitsta. Selletõttu igasugused rünnakud Keskerakonna vastu olukorras, kus me julgeme diskussiooni püstitada, on tegelikult ju põhjendamatud.

Ma olen käesoleval ajal sügavas mures selle pärast, et me tegelikult praegu tekitame mõningaid valupunkte just sellisesse oma riigikaitse operatiivsesse juhtimisse ja nendesse nüanssidesse. Ettevõtja Tõnis Palts on öelnud, et segane juhtimine ettevõttes tekitab ebastabiilsust ja halbu majandustulemusi. Mina aga väidan, et kui kaitseminister Mart Laar enam ei ole peaministri kohusetäitja, nagu ta praegu seda on, ja kui homme peaks keegi Eestit ründama, siis me olemegi segases olukorras.

Minu mure on ajendatud sellest, et praegune Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduv rahuaja riigikaitse seaduse muutmise pakett kehtestab olukorra, kus kaitseväe juhataja allub kaitseministrile, aga samal ajal sõjalise konflikti korral reguleerib tegevust Eesti territooriumil peaminister. Kaitseväe juhataja peab suhtlema peaministriga kaitseministri  kaudu. Sellise olukorra loomist ei saa nimetada kaasaegseks sammuks ja riigikaitse juhtimise lihtsustamiseks.

See, kui Keskerakond julgeb öelda, et üks või teine asi ei ole kooskõlas reaalsusega, ei tähenda seda, et me oleme nende protsesside vastu. Ehk selletõttu kõik need kodanikud nii Riigikogus kui ka kus iganes Eestis, kes proovivad Keskerakonnale öelda, et me justkui ei taha: me tahame väga!

Me oleme lisaks sellele veel seisukohal, et kuna parlament on kahe koosseisuga otsustanud põhiseadust muuta, siis me oleme käesoleval ajal seda meelt, et järelikult tuleb president üldse sellest riigikaitsekontseptsioonist välja võtta.

Ja lõppude lõpuks - mis roll talle seal tänaseks on jäänud? Ehk see, et presidendil on ainult pagunite pealekleepimise õigus. Minu arvates ei ole see enam sugugi selge ja ühetaolise riigikaitse juhtimise osa. Tõde selgub vaidlustes! Keskerakond toetab riigikaitse jätkumist sellisena nagu see täna on: ei mingit palgaarmeed, ei mingit diskussiooni. Eesti peab minema oma teed.

Aivar Riisalu kõnest Riigikogus 18. mail

KESKMÕTE: Igasugused rünnakud Keskerakonna vastu olukorras, kus me julgeme diskussiooni püstitada, on tegelikult ju põhjendamatud.

AIVAR RIISALU, Riigikogu liige

Jaga |